[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Pangodi [`pangodi] ‹`Pangodi ~ -sseKamküla Tartu maakonnas Kambja vallas, mõis, sks Spankau, 1638 Spandkowenhoff, 1782 Pankoki mois.  B3
Küla ja järv on saanud nime mõisa järgi. Esimesena on kohanime päritolu õigesti käsitlenud A. W. Hupel. Praeguse nime sai mõis Rootsi kuninga Gustav Adolfi sekretäri Paul Spandekow’ järgi. Tema omandusse läksid XVII saj alguses nii Uuta kui ka Etsaste küla. Viimasest sai esialgu ka mõisa nimi (Edes ehk Ichtay, 1638 Edsasz, vrd ka 1592 talupoeg Etes Henryk). Ent mõne aja pärast omandasid nii küla kui ka järv mõisaomaniku nime. *Ihtaja oli ehk mõisa varasema asukoha nimi. L. Kettunen on pakkunud ühe võimalusena Pangodi puhul lähtuda sõnadest pankama ’kamakateks muutuma’ ja pank ’kamakas; kalju’, ent see pole kuigi tõenäoline. ¤ Ühe rahvapärimuse järgi asunud kunagi sealkandis Koodi järv ja sellest 4 km kaugusel Paunküla. Kohutav vihmapilv uputanud küla ja selle asemel tekkinud järv, mida hakatud nimetama Paun-Koodi ehk hilisema nimega Pangodi järveks. Teine lugu jutustab, et selle kandi mehed käinud vanasti, pannid kotis, et teel olles liha küpsetada, mistõttu valda hakatuks kutsuma Pangoti vallaks. Vrd Etsaste. – EE
BHO: 565; EM: 94, 190; EO: 230–231; Hagemeister 1836–1837: II, 21–22; Hupel 1774–1782: III, 264; Marand 2001–2004: I, 13–14, 29 (Eisen 86477); PA II: 318; Rev 1638 I: 56, 81, 83; Stryk 1877: 111; Uustalu 1968: 737; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur