[KNR] Eesti kohanimeraamat

Paluküla1 [palu‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Phl – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Pühalepa vallas (Suuremõisa mõis), 1564 Palo, 1565 Paloby, 1609 Palokyll Hanß, 1798 Pallo, 1886 Palloküla.  B2
● Nime lähtekohaks on sõna palu ’nõmm, liivane männimets, kuiv, põõsastega kaetud maa’. – MK
HK: 179

Paluküla2 [palu‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Juu, Rap – küla Rapla maakonnas Kehtna vallas (Ingliste mõis), 1241 Palikyl (küla), 1526 Pallenkull, 1725 Palloküll.  B4
● Nimi koosneb kahest äratuntavast osast palu + küla. Külaosad on Altküla läänes, Mäeküla idas ja Ridaküla põhjas. Külas on Hiiemägi, Loode-Eesti kõrgeim punkt (106 m). Vrd Paluküla1. – PP
Joh LCD: 534; LCD: 42r; Rev 1725/26 Ha: 295

Paluküla3 [palu‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Võn – küla Tartu maakonnas Kastre vallas, kuni 2017 Haaslava vallas (Kriimani mõis), 1582 Palakilla, 1585 Palokila, 1601 Pallekull, 1638 Pallokylle, 1796 Pallo.  B2
● Kuulus Kriimani mõisale juba XVI saj. 1977–1997 oli jagatud Kriimani ja Uniküla vahel. Nimi on liitnimi, mille algusosa palu tähendab kuiva kõrget metsa. Samanimeline küla Võnnu vallas, mis piirnes siinsega, liideti 1977 Kurista külaga. Vrd Paluküla1. – MJ
Mellin; PA I: 55; Rootsmäe 2016: 85–86; Simm 1973: 83, lisa 134; Simm 1977: 118