[KNR] Eesti kohanimeraamat

Paljassaare [paljas‿saare] ‹-`saarde› – Tallinna asum Põhja-Tallinnas, u 1250 Karlsö, 1297 Blocekarl et Rughenkarl (1. nimi ilmselt *Blotekarl), 1689 Kahl Holmar, 1855 Paljas-saar, 1883 Paljasaar; rts Stora och Lilla Karlön, sks Karlos.  B1
● Linnajagu on nime saanud poolsaare, varem kahe saare (Suur ja Väike Paljassaar) järgi, mis aja jooksul kokku sulasid ja 1912–1917 mere täitmise teel mandriga ühendati. Eestikeelne nimi Paljassaar on lagedat maastikku kirjeldav ning on arvatavasti aluseks olnud ka muukeelsetele nimedele. Germaani keeltes (rootsi, saksa, taani) on saari nimetatud tüvega Karl(os): alamsaksa Blote-Karl ’paljas Karl’ ja Rughen-Karl ’kare Karl’. Kui siia lisada 1689 Kahl Holmar, milles rts kahl ’paljas’, siis võib oletada, et Karl on ehk selle sõna rahvaetümoloogiline teisend. P. Johansen märgib siiski, et Karlsö on Rootsis saarenimena üsna levinud. Rootsi kohanimeleksikoni andmeil on näiteks Ojamaa lähedal Lilla ja Stora Karlsö (‹ rts karl ’mees, töömees, sulane’). Enne 1940 jagunes Paljassaare asustus kahe küla vahel: Eesküla ehk Suurküla Kopli pool ja Tagasaare küla Katariina kaist põhja pool. – PP
 EAA.1.2.C-III-2; Grenzstein 1882–1883: II; Johansen 1951: 113, 192; Kivi 1972: 90; LUB: I, 566, III, 244a; Nerman 2006: 58–59; Russwurm 1855: I, 155; SOL: 162; Tallinn 2004: II, 47–48