[KNR] Eesti kohanimeraamat

Paide viipenimi. Kohanime kirjapildiga sarnaneva sõna tõlge, viibe „pai“.

Paide2 [`paide] ‹`Paide ~ -sse› Pai – linn Järva maakonnas Paide linna halduspiirkonnas, kuni 2017 linn omaette haldusüksusena, 1564 Paida, 1637 Paid, Paidolind, 1732 Paide kirrik, 1796 Paede.

B1
● On arvatud, kuid mitte tõestatud, et Paide Vallimäel oli muinasajal eestlaste linnus. Ala läks 1238 Liivimaa ordu kätte, 1260. a-tel ehitati Paide ordulinnus (alamsaksa Wittenstein, sks Weißenstein). Selle juurde tekkinud asula sai linnaõigused 1291. Liivi sõja ajal vallutasid vaenuväed korduvalt Paide, pärast seda allutati 1636 sõjapurustustes ja elaniketa jäänud asula Mäo mõisale. Linnaõigused taastati 1783 ja Paide sai maakonnakeskuseks. Eestikeelset nime, mida on esmakordselt mainitud Rootsi-Vene vaherahulepingus 1564 (vrd Vene allikais Паида), on seostatud sõnaga paas : pae ’lubjakivi’. L. Kettunen on vormi Paede pidanud segunenuks sõnavormidest paade ja pae. Paide linna võõrkeelsed nimed läbi aegade (Wittensten, Weißenstein, ladina Lapis albus, poola Biały Kamień, Vene kroonikates Белый Город) on samuti viidanud paele kui linna ehituseks kasutatud materjalile. Paide edelapoolses otsas Pärnu tänava kandis on omaette piirkond olnud Pärnuvälja (u 1900 Перновелья, 1913 sks Pernausfeld). Vrd Paide1. – MK
Ambus 1960: 738; Eidemiller 2005; ENE-EE: VII, 141; EO: 15; KNAB; Mellin; Thor-Helle 1732: 317; Was für eine Stadt 1790