[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 1 artikkel

Püünsi [`püünsi] ‹-le›, kohalikus pruugis `Püintse ~ `Piintse Jõeküla Harju maakonnas Viimsi vallas (Viimsi mõis), 1519 Bunysz, 1542 Pinniskulle, 1585 Punis, 1620 Pynnes, 1871 Pientse.  B2
P. Johansen on 1471 mainitud Nyby küla pidanud samuti Püünsiks, sest küla on nimetatud koos Haabneeme ja Rohuneemega (Hapenes, Nybu unde Langnes), kuid ilmselt on tegemist siiski Uuskülaga. A. Viidas arvab, et nähtavasti on külaelanikud oma küla nimetanud „uueks külaks“ või „külaneemeks“ Rohuneeme suhtes. Küla nimi pärineb küll ilmselt rootsi keelest (Bynäs ’külaneem’), kuid see ei tähenda, et esimesed elanikud olid rootslased, nagu alates Johansenist arvatud on. Võimalik, et Rootsiga sidemeid omav püha Brigitta (Pirita) klooster (emaklooster oli Vadstenas), kellele Viimsi poolsaar XV saj-st alates kuulus, nimetas külasid rootsikeelsete nimedega. Juba varsti pärast esmamainimist, al 1542 (Pinniskulle) on nime algul b asemel p, mis viitab eesti keelele, pealegi on nimele liitunud eestikeelne -küla. 1716. a maanimistus, mis koostati küsitlemise teel, on Püünsi nimeks Picknehm. Tundub, et see ongi küla varasem nimi ja küla on hoopis vanem. Rootsikeelne Longenes (u 1375 Birgitta imeteo kirjelduses, millega põhjendati kloostri rajamist Eestisse) ja ka hilisemad Langnes (1471), Langnis (1539) tähendavad samuti pikka neeme. Johansen on arvanud, et see nimi tähistab Rohuneemet, sest küla on saanud oma nime pikalt ja kitsalt Rohuneeme poolsaarelt. Kumbki küla ei asu päris neemel, Rohuneeme asub sellest kagus, Püünsi lõuna-edelas, küll kaugemal lõunas. Püünsiga liideti 1977 osa ↑Rummu külast. Vrd Uusküla1. – MJ
Almquist 1917–1922: 292; BHO: 452; Collijn 1926: 134; Johansen 1951: 182–183, 321; Schmidt 1871; Viidas 1992: 93–94

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur