[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Kurgla [`kurgla] ‹`KurglaHJnküla Harju maakonnas Raasiku vallas (Peningi mõis), 1266 Kurkele, 1637 Kurckla, 1690 Kurlakÿla, 1725–1726 Kurckla, 1871 Kurgla.  A4
Kuulus algselt Padise kloostrile. Nimi on la-lõpuline, sellele eelneb muistne isikunimi Kurg. Kurgla põhjapiiril olevad talud on moodustanud osa endisest Püümetsa külast (1970), kaguosas olevaid talusid on tuntud Lammassaare nime all (1690 Lammasahr Winter Krogh, 1798 talu Lambasar). 1977 liideti Sarapiku (Jür), 1920. a-tel omaette külaks arvatud, nimetatud samanimelise talu järgi.MJ
 EAA.1.2.C-III-39; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 80; Joh LCD: 773; KNAB; Rev 1725/26 Ha: 347; Roos 1976: 115; Schmidt 1871

Vandjala [`van´djala] ‹-sse›, kirjakeeles varem ka Vainjala, rahvakeeles Veneküla Jõeküla Harju maakonnas Jõelähtme vallas (Kostivere mõis), 1241 Uvanghælæ, 1424 Wandel, 1513 Wandegel, 1637 Wandila Külla, 1688 Wainjalga By, 1798 Wainjalla.  A3
Wrede järgi oli Vandjala (Wanjala) 1725 olnud 1711. a katkust saadik tühi, kuid sinna asuvat peagi elama vene talupojad. 1725–1732 Vandjala küla eraldi ei mainitud, külana oli 1732 Kostivere mõisa all ainult Parasmäe, mille 45 talupojast oli 25 vene nimega, 1725–1726 oli kolm talupoega Kostivere küla all. Kuigi küla võis tühjaks jääda ka Põhjasõja sündmuste tõttu, on Vandjala mõningail teateil tühjaks küüditatud, et sinna vene talupoegi asemele tuua. Kostivere mõis kuulus tollal keisrinna Katariina I-le, ka Parasmäe külla on elama asunud vene talupojad. P. Johansen võrdleb külanime Vaindloo ja Vainupää nimedega, L. Kettunen arvab, et nimi koosneb kahest osast, vaen ~ vain ja jalg. Seejuures võib algusosa tähendada nii vaenu kui ka niitu. Tundub kaheldav, et külanimi oleks tähenduslikult seotud vaenujalal olemisega. Samas on lõunaeesti vandlane tähendanud vaenlast ja läheduses on Võerdla küla (*Võõrla), ehk on külades olnud muiste võõrast etnilist elementi. Maastikusõnana võiks vain kõne alla tulla, kuid siis pole põhjendatud järelosa jala. Vaid 1241 on nimekuju g-ga, lugeda tuleks *Vangele või *Vangela. g võib olla ka eksitus, kuid siiski on ka 1550 Wangel. Varasemate kirjapanekute põhjal on külanimi pigem olnud *Vandela. Seega on tõenäoliselt tegemist la-lõpulise nimega. Ka küla rahvuslik koosseis XVIII saj-st võib nimekujule mõju avaldanud olla. Kuigi küla elanikud on ammu eestistunud, on külanimi ümberkaudse rahva suus tänaseni Veneküla ning Vainjala või Vandjala nime eriti ei kasutatagi. Vandjalaga on 1977 liidetud osa Püümetsa külast (HJn, 1970).MJ
BHO: 638;  EAA.1.2.C-III-7; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 3; EO: 50–51, 333; Johansen 1951: 157; Joh LCD: 643–644; Jõelähtme 2010: 189–190; Lepik 2002–2003: 4; LCD: 45v; Mellin; Vilbaste 1949: 555; Välk 2009: 6; Wrede 2006: 43

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur