[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 3 artiklit

Pärnu1 [`pärnu] ‹`Pärnu ~ -ssePärkihelkond ajaloolisel Pärnumaal, sks Pernau.
XVI saj lõpus tekkis Pärnu linna ning linnale kuuluvate mõisate Reiu ja Sauga eestlastest elanike kirikukoondis. Sellele liideti XVII saj Rääma, Tammiste ümbrus, Uulu ja Surju. Kihelkonna esimene, Johannese kirik ehitati Pärnusse 1593–1609. XVIII saj I poolel muutus kihelkonnakirikuks Eliisabeti kirik, mistõttu kihelkonda nimetatakse mõnikord Pärnu-Eliisabeti kihelkonnaks. Vrd Pärnu2. – MK
BHO: 446; ENE: VI, 327

Pärnu viipenimi. Osutab kas muistsele Vana-Pärnule ja Uus-Pärnule, Pärnu lahe kitsale kujule või linna vaiksele ja rahulikule miljööle.
Pärnu2 [`pärnu] ‹`Pärnu ~ -ssePärlinn Pärnu maakonnas Pärnu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 linn omaette haldusüksusena.  B2
Pärnu jõe suudmeala on oletatavasti esimesena maininud araabia geograaf al-Idrīsī 1154: برنو/Barnū (nime on loetud ka بونو/Būnū, sel juhul seos Pärnu nimega puudub). Pärast 1240 tekkis praeguse nimega Sauga jõe suudmesse Vana-Pärnu linnaline asula, mis oli 1251–1263 Saare-Lääne piiskopkonna keskus. Pärnu jõe (ka Emajõeks nimetatud) vasakule kaldale rajatud ordulinnust on esmakordselt mainitud 1265, selle ümber tekkis Uus-Pärnu linn (sks Neu-Pernau), mis sai linnaõigused XIV saj. Pärnu linna nimi tuleneb algselt jõenimest, Sauga jõe nimi on 1260 kirja pandud Perona ja 1292 Pyronowe. Nimele on antud eesti keelel põhinev etümoloogia puunimetusest pärn ja germaani etümoloogia, mis põhineb karu tähendaval oletataval ühisgermaani sõnakujul *bĕran-. P. Ariste aga on pidanud Pärnu nime tulenenuks meile tundmatust keelest, mida on siinmail räägitud enne soomeugrilaste saabumist. Tema arvamuse kasuks räägib kaudselt tõsiasi, et Pärnu nimega ühendatavad soome Perniö, Pernaja, Pernoo ja Lõuna-Liivimaa Pernigal on kõik olnud jõenimed. Viimase lätikeelne nimi on küll Liepupe ’pärnajõgi’. Pärnu balti päritolu on oletanud W. Schmid, ta võrdles seda vanapreisi kohanimega Pernen (1258) ning saksa linnanimega Pirna, pidades eesti keelest lähtuvat pärna-seletust rahvaetümoloogiaks. Jõenimele sobiks tähenduse poolest ka T. Rantakaulio poolt pakutud vepsa pern : pernan ’järsk jõe- või järvekallas’, mida peab tõsiselt võetavaks M. Joalaid. Pärnu nimed teistes keeltes (sks Pernau, läti Pērnava, vene Перновъ, Salatsi liivi Pǟrna nīn) on eestikeelse nime teisendid. Pärnu tähtsamad linnaosad ja piirkonnad on Kesklinn (sh Loosi ja ↑Papiniidu), Lodja, ↑Raeküla, ↑Rääma, ↑Tammiste, ↑Vana-Pärnu ja Ülejõe (sh ↑Vingiküla). Vrd Pärnjõe. – MK
Ariste 1981: 17; ENE: VI, 325–327; Idrîsî 2000: C7S4; Joalaid 2013a: 74; KNAB; LUB: VI, 2740, 2758; Ojansuu 1920: 174–175; Pajusalu, Winkler 2011: 182; Saareste 1924: 33; Sabler 1914: 171; Schmid 1988: 170–171; SPK: 327–328

Pärnumaa [`pärnu`maa] ‹-le› = Pärnu maakondmaakond Lõuna-Eestis.
Maakonnanimena näib Pärnumaa olevat hilisem kui mitmedki teised, on ju Pärnumaa moodustunud XIII–XVIII saj. Põhjaosa kuulus Läänemaa piiridesse, idaosa sulandus Sakalasse, rannikuala võis olla asustatud liivlastega. Pärnumaa paistab välja arenenud olevat Liivimaa ordu Pärnu komtuurkonnast, mis omakorda on nime saanud Pärnu linna järgi. Pärnu komtuurkond moodustati muinaskihelkondade piirialale. Komtuurkond kujunes välja XIII saj lõpuks, lõunapiiriks algul Pärnu jõgi (Embecke), a-st 1293 Sauga jõgi (Perona) ja Riia peapiiskopkonna alad. Kirdes oli piiriks Kergu, Kõnnu ja Eidapere vaheline raba. XV saj on Harjumaa ja Pärnu komtuurkonna piiri paigutatud Isakõnnu, Ahekõnnu ja Haakla juurde, kusjuures Lungu jäi Pärnu alale. Algselt (1265) oli ametisse seatud Neuslott thor Embecke komtuur. Hiljem haaras komtuurkonna ala maid piki Pärnu jõge ning hilisemat Tori, Pärnu ja Vändra kihelkonda. Tänapäeva Pärnumaa hõlmab ka kunagisi Karksi ordufoogtkonna alasid, viimasesse kuulusid Karksi, Halliste ja Saarde khk ning Paistu ja Helme. XIII–XVI saj Saare-Lääne piiskopkonna maadest on tänapäeval Pärnumaal Audru, Tõstamaa, Pärnu-Jaagupi ja Mihkli khk. Vrd Pärnu. – MK
Pärnumaa 2010: 43, 59, 60, 61

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur