[KNR] Eesti kohanimeraamat

Haava-Tsäpsi ‹-le› Rõu – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Vana-Saaluse mõis), 1796 Hawa Simmo p. Mihkel, 1839 Hawa (karjamõis), 1879 Espenhof, u 1900 Аваталву, kuni 2017 Haava.  B2
● 1796. a mainitud peremeest on loetletud Rõõmu (Römo) küla all. Hilisemad kaardid näitavad siin juba karjamõisat, mille nime on ka saksa keelde tõlgitud. XIX saj lõpust on taas olemas Haava talud. Kohanimi tuleb siin talupoja lisanimest, see omakorda puunimetusest haab. Haava külaga on 1977 liidetud Kivestü (Kivestu) ja Morosuu-Tsäpsi (1970 Tsäpsi-Morosoo) küla, mõlemad Vastseliina khk-s. 2017 nimetati Haava küla Haava-Tsäpsiks, et eristada teda teisest Võru vallas olevast Haava külast. Vrd Haava2. – ES
EAA.1268.1.403:320, L 280p;  EAA.2072.5.658, L 1; Rücker; Vene TK 42

Kallaste4 ‹-sse ~ -le›, kohalikus pruugis Kallastõ ‹pääle› ~ `Kalda ‹-lõ› Har – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Mõniste vallas (Saru mõis), u 1870 Uskunna (Kallaste) Schulmeister Punsa Juhhani p Henno Kalkun, 1970 Kallaste.  A3
● Umbes XIX saj keskpaigas on Uskuna talu maast eraldatud maa kooli jaoks. 1870 ja veel 1907 on seal tegutsenud Uskuna ehk Kallaste kool. Koolimaja on suletud ilmselt XX saj I veerandil ja viidud üle Saru uude koolimajja. Hiljem on koht saanud taluks, mille järgi on XX saj II poolel nimetatud küla. Sovhoosi ajal kandsid Kallaste nime talu kõrvale rajatud sigalad ja viljakuivati. Nimi tuleb asukohast Mustjõe kaldal. Kallaste alla on koondatud piirkonna hajatalud, nii põlistalud kui ka Saru mõisa asundustalud. Neist moodustatud omaette külad olid kuni 1977 Ala-Põru ja Keräandsi (Kerahansu, samanimeline talu ise jäi Hürova piiresse). Vrd Vodi. – MF
EAA.1295.1.756:175, L 264;  EAA.2072.9.626, L 1; KN; KNAB

Mähkli [`mähkli] ‹-le› Krl – küla Võru maakonnas Antsla vallas (Karula mõis), 1585 Markus Mekeshalis, 1586 Markus Megias, 1601 Marx Meggias, 1627 Mechle Kuella, u 1690 Micheli, 1720 Mechkle Jahne p. Johan, 1805 Mechkesi, 1839 Mächkli.  C2
● Suhteliselt ammu külana mainitud Mähkli kuulus XVI saj Konnukülä alla (1582 Komukilla, 1584 Konokila). Tänapäeval on Mähkli küla lõunaosas talud Alakonnu, Mäekonnu, Konnumäe jt. Küla ajaloolist tuumikut Mähkli, Andsi ja Paabu taluga võib tajuda juba XVII saj lõpu peremeeste nimedest (u 1690 Micheli Hindrich, Hanß ja Paap). Mähkli nime päritolu pole selge. XVII saj lõpus on kirjapilt üldistatud Mihkli või Miikaeli (Micheli) eesnimele, kuid see nimi viitab hoopis kõrval asuvale Mikilä talule (u 1690 Micheli Tido Hans). 1627. ja 1638. a külanimi kõlab kokku Harglas kahes kohas esineva Mehla talunimega. 1805. a kirjapanek näib viitavat järelliitega nime *Mähkesi võimalusele, aga vrd ka mähkäts ’saamatu inimene’, tuletis allpool mainitud vene laensõnast. Kui kolm kõige varasemat mainingut peremees Markuse lisanimest Konnuküläs on üldse Mähkli nimega samastatavad, siis võiks nime oletamisi pidada venepäraseks lisanimeks, vrd vn мякиш ’pehme leivasisu’, samatähenduslik laensõna mähkä ja vanad vene isikunimed Мякиш, Мякуш, Мякишев, milles on kasutatud kujundlikkust (’leivasisu’ › ’pehme inimene’). Mähkli nime vahelduvate kirjapiltide puhul võib olla tegemist ka linnunimetuse meigas ehk mehik erinevate kujudega, millele on liitunud osis -li mingist lühemaks kulunud sõnast. Vrd ka D.-E. Stoebkel esinevad läänemeresoome nimede näited Meyke, Meice. Veel tuleb Mähkli nime alusena arvesse Lõuna-Eestis levinud lisanime ja talunime Mähä võimalik eriareng. Mähkliga liideti 1977 Vana-Hauka küla (1970). Mähkli küla kogu territooriumi varasem nimi Konnukülä tähendab kohta, mida saab määratleda maastikusõnaga kond ’suur mets, ääremaa, ülesharimata maa’, vrd tänapäeva eesti kõnnumaa. ¤ Mähkli on ka Rootsi sõja aegne nimetus, et seal mähiti haavatuid. Šeremetjev oli seal ja ei tea, kes see Rootsi väejuht oli. Seal ümberringi on mäed matused. (1973) Vrd Meeksi, Miiaste, Miikse, Mäha, Mähma. – ES
EAA.567.3.67:30, L 28p; EAA.1297.2.1:20, L 18; EAA.567.2.671:5, L 5p; KM: RKM II 308, 336/7 (6) – 1973; Must 2000: 211; PA I: 70, 131, 170; PA II: 324; PTK I: 150; Rev 1601: 37; Rev 1624/27 DL: 155; Rev 1638 I: 34; Rücker; Stoebke 1964: 48; Tupikov 2004: 263, 264, 658; VMS: mähkats