[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Osmussaar [osmus`saar] = Odensholm [uudens`holm], kohalikus pruugis ajalooliselt Otsholm [`uuts`holm] Noasaar Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, 1250 Hothensholm, 1429 Wodesholme, 1565 Odensholmen, Otzholm, 1798 Odensholm, Osmesaar.  B1
Esimesi, arvatavasti rootslastest elanikke on mainitud 1436. Eestikeelse nime vasteks on L. Kettunen esitanud sm osmo ’ahm, kaljukass’ ja mütoloogilised isikunimed Osmo, Osmolainen, mis esinevad eesti ja selle keeleliste lähisugulaste rahvaluules. Rootsi nimede mitmest kujust kinnistus XIX saj II poolel Oden-alguline, mis lähtub viikingijumala nimest, Odin seevastu kujunes mehenimeks. Saarlaste omavahelises pruugis oli kodusaar Backan ehk „mägi“, mandrirootslaste tavas Holmen ehk „saar“. Kohanimeuurijate arvates sisaldab Odensholm, nii nagu paljud muud samasugused Põhjamaade nimed, muinasskandinaavia jumala Odeni nime ja seega pärineb paganlusajast. Nime võivad olla andnud meresõitjad. Rahvapärimuses on ka värvikamaid seletusi. Veel näiteks 1879 näidati soomerootsi murdeuurijale paari kivirahnu, milest ühe nimi oli Odens sten ’Odeni kivi’, teine aga [O]ts trewer ’Odeni jalajälg’. Esimeses on veel näha sammaldunud sissekirjutust, teises aga varbajälge. Seda peeti mälestuseks Odeni saarel käigust.MB, MK
BHO: 401; EO: 113; Johansen 1951: 248–249; Lagman 1964: 19–21; Mellin; Russwurm 1855: I, 132–133; Vendell 1879

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur