[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

Vardja2 [`vardja] ‹-le›, kohalikus pruugis-he›, kirjakeeles varem ka Pragi Plvküla Põlva maakonnas Põlva vallas, kuni 2017 Laheda vallas, mõis, sks Alexandershof, 1627 Warde Jann, Wardian Jerw (talu ja järv), 1638 Wardi Jaen, Wardi Jerw, u 1685 Wardia (talurühm), 1829 Wahrja, 1937 Vardja.  A2
Algselt oli tegemist väikese järve ääres paikneva talu ja talurühma nimega Koiola külas. XVIII saj lõpus asutati lähedusse karjamõis, millest 1806 sai rüütlimõis (sks Alexandershof). Vardja küla on veel märgitud 1829. a kaardil ja ka Rückeri kaart 1839 näitab küla järve kaldal ning mõisat Alexandershof sellest lõuna pool. Arvatavasti sellel ajal on juurdunud eestikeelne Pragi mõisa nimi. XIX saj keskpaigas viidi mõis üle Vardja küla asemele. 1920. a-tel tekkis Vardja mõisast asundus, a-st 1977 küla. Varasemad kirjapanekud ei näita üheselt, kas nime algkuju on Vardja või Vardi + Jaan. V. Pall on oletanud, et mõned Vardi nimed sisaldavad just sõna vardja. 1627 oli Moostes talupoeg Wardi Paap, kelle nimest on alguse saanud sealne Vardja lisa- ja talunimede ahel. Vardja ja Vardi vaheldumine seletub viimase hääliku kadumisega häälduskujus *vardia, alles jääb III vältes `vardi. Lisaks on germaani laensõna vardjas vanema, külavanema, kupja tähenduses ja saksakeelne Wart ’valvur, vaht’ nii häälikuliselt kui ka tähenduse poolest lähedased. Nimi Alexandershof tuleb oletatavasti mõisaomaniku poja Alexander Emme nimest. Mõisa saksakeelse nime järgi eksisteeris a-tel 1866–1938 Aleksandri vald. Vardjaga on 1977 liidetud Ortuskülä (Ortuse).ES
BHO: 10; EAA.308.6.332:4, L 4; EAA.2072.3.58a; Eesti TK 50; EEW 2000; PTK I: 268; Rev 1624/27 DL: 55, 56, 58; Rev 1638 I: 137; Uustalu 1972: 276

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur