[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Oonurme1 [`oonurme] ‹-`nurme ~ -sse ~ -leIisküla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Tudulinna vallas, mõis, sks Onorm, 1501 Hogenorm (küla), 1507 Hovenorm, 1545 Howenurm, 1726 Onorm (küla ja mõis), 1871 Onurme (küla).  A2
XVII saj I poolest mõis. XVIII saj kuulus Oonurme mõis Viru-Jaagupi kihelkonda. Tõenäoliselt on külanime esmamainingus lugemis-kirjutusviga, gooti p asemel on kirjutatud g. Nime algusosa lähtub ilmselt sõnast (h)obu : (h)oo ’hobune’. Oonurmet on varem jaotatud osadeks, millest tähtsamad on edelas Metsküla (1913 Metskülla), loodes Mõisaküla (1913 Moisakülla), idas Pasti (1844 Paasti, 1871 Pasti) ja keskel Suurküla (1913 Суркюла). Kirdes on Pikanõmme talud. Oonurmega on 1977 liidetud Raja küla (1871 Raia). Vrd Oonurme2. – MK
Bfl: I, 615, 700, 1248; EVK; KNAB; Rev 1725/26 Vi: 218; Schmidt 1844; Schmidt 1871

Oonurme2 [`oonurme] ‹-`nurme ~ -sse ~ -leLaipaik (küla) Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas (Kurista mõis, Kärde mõis), 1527 Honurm, 1599 wieś Owonorma, 1601 Owonurm, 1758 Honninorm oder Ohenorm.  C1
Liideti 1977 Vaimastverega. Nime algusosa seletuseks on tõenäoliselt sõna obu : oo ’hobune’. Vrd Oonurme1. – PP
PTK I: 166; P XVI: 112

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur