[KNR] Eesti kohanimeraamat

Noodasküla [noodas‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis Noodas‿külä ‹-`küllä›, kohalikus pruugis varem ka `Nuu`da(a)s‿külä Vas – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Lasva vallas (Lasva mõis), 1627 Nodast Rein, Nohdast (veski), 1630 Nodas Rein, 1638 Nodatz Rein, Mundi Jürgen, 1684 Nådas, 1688 Nordakas.  A1
● Küla kõrval paikneb suur Noodasjärv (Nuuda(a)sjärv). Järvenime varasemad mainingud on 1627 Nottaga ja 1638 Nodaga jerw. 1684. a kaartide nimekujud Nodas Puta Jerw ja Puta eller Nåddas Jervi toovad esile, et järvel on olnud ka teine nimi. Pole siiski teada, kas Noodas-nimi seostub algselt küla või järvega. Erinevate nimekujude võrdlus näitab, et nimi sisaldab algupäraselt sõna -taga, mille s-lõpuline nimisõnatuletis on lühenenud kujule -das (vrd sm -taus ’tagune’). Nimi on analoogiline ↑Jeedaskülaga. Seega tähendab nimi küla, mis on Noo taga. Nimi on üsna kindlalt motiveeritud paiknemisest teisel pool Kütiorgu ja Iskna jõge Tüütsmäel-Loosis asunud *Valgõpalo põlisküla (↑Walgatabalwe) tuumiku suhtes. Nime algusosis Noo jääb siiski hämaraks. Häälikuliselt sobib sõna nõgu algupärane omastavakuju *noγon, kus γ ja -n kadusid, enne kui esisilbi o jõudis muutuda õ-ks, vrd nõgu : nõo. Kuid see sõna on nii eesti murretest kui ka sugulaskeeltest registreeritud peamiselt puuanuma, puutüve, suusa, hobuse selja nõgusust näitavana. Keskse maastikutermini tähendus on tekkinud alles eesti kirjakeeles. Samas on Kütiorg Eesti oludes võimas järsunõlvaline maastikuobjekt. Kui 1688. a kirjapilt Nordakas pole just viga, võib siin aimata mingit teist, algupäraselt r-i sisaldanud sõna. Vrd sm noro ’vesine org, ojanire, soonik’. Võrdluseks sobiks Nõristu (Kan), talu Hilba oja mägise oru kaldal. Huvitav on võrrelda ka Soome Kainuu ja Lapimaa kaht järvenime Nuasjärvi, kuid Noodas-nime koostis *Noo+tagas välistab nende ühendamise. Vrd Nõo. – ES
 EAA.308.2.177, L 1;  EAA.308.2.178, L 1; EES: nõgu; Rev 1624/27 DL: 74, 75, 77; Rev 1638 I: 159, 162; Roslavlev 1976: 14, lisa 8; SKES: noko; SPK: 293