[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Nogu-le›, kohalikus pruugis-lõ~ Nogo-lõRõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas (Haanja mõis), 1588 Nogow, 1627 Noggo Jakoss, 1630 Naha Jack, 1638 Noha Jaek, 1684 Någge, 1765 Dorf Noggo.  C2
Külanimi on arenenud talupoja lisanimest. Selgusetuks jääb selle, *Arokülä alla arvatud lisanime vahekord teise, *Kõola küla alla arvatud lisanimega, millest hiljem arenes külanimi Naha (1765 Nahha, XIX saj Plaani karjamõisa rajamisel kaotatud). XVII saj algupoolel on mõlema nime kirjapildid omavahel segi aetavad, kõige varasem maining 1561 Янъ Нагаевъ kuulub just Plaani kanti, 1588. a maining aga Nogu kanti. Võimalik küll, et algusest peale on olnud tegemist erinevate nimedega ja 1630 ning 1638 Nogu lisanime jäädvustanud Rootsi kirjutajad on üritanud korrigeerida oma meelest slaavipärasele muutusele hg allunud nimekuju. Nogu nime tähendus jääb hämaraks. Mõeldav oleks selle ühendamine sõnaga nõgu : nõo, vrd soome murrete noko, sest küla asub järsunõlvaliste küngaste vahel paikneval suhteliselt tasasel ja üldmuljelt nõgusal maa-alal. Seletuse muudab väheusutavaks tõsiasi, et talupoja lisanimi peaks siis põhinema nimetavalisel kujul, mille kohta analoogilisi näiteid ei leidu, kui isikunimi on pärit loodussõnast. Muidugi on ka võimalik, et Nogu nimi on alguse saanud mõnest slaavipärasest isikunimest. Vrd Nõo. – ES
EAA.308.2.178; EAA.1268.1.401:95, L 91p; EES: 324; PA I: 33; Rev 1624/27 DL: 77; Rev 1638 I: 171; Roslavlev 1976: lisa 1; Truusmann 1897a: 40

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur