[KNR] Eesti kohanimeraamat

Nehatu1 ‹-sse›, kohalikus pruugis ka Nihatu Jõe – küla Harju maakonnas Jõelähtme vallas, mõis, sks Nehhat, 1241 Nigattæ, 1394 Nygate, 1798 Nehhat, Nehhato (mõis ja veski).  C3
● Praeguse Nehatu küla asukoht on endise mõisa ümber. Mõis on Nehatus olnud hiljemalt XIV saj, sest küla kõrval on mainitud mõisakohta koos veskiga 1394, kui see Saha mõisaga ühendati. 1664 osteti Saha mõisalt Nehatu, Kärmu ja Proosa küla ja moodustati Nehatu linnamõis, mis kuulus Tallinnale kuni võõrandamiseni. Nehatu oli 1920.–1930. a-tel asundus, hiljem liideti Koplimetsa külaga, taastati 1977. Nime algne kuju on Nihatu, esmakordselt esineb e-ga variant XVI saj (1586 Nehat), kuid i-lisi nimekujusid esineb veel XVIII saj. Keskmurde alal on e ja i vaheldumine nimedes tavaline, sagedamini on i muutunud e-ks. P. Johansen on A. V. Forsmanile toetudes nime võrrelnud Soome kohanimega Nihattula, kusjuures Nihattu on ilmselt isikunimi. L. Kettunen nõustub sellega, lisades, et selliseid tud-kesksõnalisi nimesid, nagu Forsmangi näitab, on Soomes palju. Nehatu puhul võrdleb ta nime soome tegusõnaga nihata : nihkaan, mille eesti paralleelid oleksid nihima, nihutama, nihkuma. Ka E. V. Saks nõustub nihutama-sõna tõlgendusega, leides, et küllap oli küla aktiivne paatide nihutamisel Pirita jõe kaldast üles. Kuigi isikunimed nagu Mielitty, Himottu, Ihattu jt pole tuntud ainult Soomes, vaid ka Eestis, Soome Nihattula sisaldab ilmselt tõesti isikunime ning Eestis on Nehatu ja Nihatu nimesid teisigi, tekitab väikest kõhklust Jõelähtme Nehatu nime puhul asjaolu, et varasemate kirjapanekute järgi otsutades lõppes nimi pigem e-ga või i-ga (1379 Nygethe, 1449 Nigati). Vrd Nehatu2. – MJ
EE: VI, 158–159; ENE-EE: VI, 580; EO: 248–249; Forsman 1894: 223; Joh LCD: 513; LCD: 45r; Lepik 2002–2003: 15; LUB: VI, 2927; Mellin; Saks 1974: 76; Särg 2006: 125