[KNR] Eesti kohanimeraamat

Navi ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Plv – küla Võru maakonnas Võru vallas (Võru mõis), 1627 Nawe Kuella, 1638 Nawykülla, 1757 Nawist, Nawi.  C1
● Vana küla, millest 1757. a on ka ste-lõpuline nimenäide *Naviste. 1627 oli ka külanime lisanimena kandev peremees Nawe Karsten. Nime päritolu on tundmatu. Võrrelduna Räpina Naha nimega puudub mainimistes venepärane vk-ühend. Wiedemannil esineb sõna nabi tähenduses ’emane (lita)koer’. See seletus sobiks hästi talupoegade varauusaegsete lisanimede tähendustüüpidega, kuid oletatavasti on Navi tunduvalt vanem kohanimi ja algupärane külanimi. Vrd Soome vallanimi Nauvo (rts Nagu), mille algupärast vormi *Nako : *Navo on peetud muistseks isikunimeks. Koht, kus vesi voolab ühest järvest teise (Tsopa ehk Põrmu järvest Kogrõjärve), võiks olla kandnud ka Naba nime, mis oleks geograafiliselt hästi motiveeritud seletus, kuid teiste Naba kohanimede sellise muutumise kohta pole näiteid. Navi nime on seostatud ka vene sõnaga новый ’uus’, kuid Väimelast ja Raistest uuemaks külaks pidamist takistab soodne asukoht järvede ääres viljakal põllumaal. Asustuse arengu loogikat arvesse võttes saaks ’uut’ tähendava nimeseletuse korral olla tegemist vanema, kas slaavi või latgali laenuga. Setomaa Navikõ küla nime võiks pidada ka lõunaeestipäraseks tuletiseks: *navikõ(sõ) ~ navigõq, kuid samas võib mõlema nimega otseselt kõrvutada valgevene kohanime Naviki. Navi külaosad on Korolikülä, Lukakülä, Meltsakülä, Tsopakülä ja Vana-Luka. Mõnikord on külaosi näidatud omaette küladena, nt Rückeri kaardil 1839 Zoppa (Tsopakülä). Tsopa järve on 1627 nimetatud Naui Jerwesar. Koroli on ka 1930. a-tel olnud küla Navi põhjaosas. Naviga liideti 1977 ↑Liitva küla. Vrd Naha1, Navikõ. – ES
EAA.3147.1.172:88, 89, L 79p, 80p; Rev 1624/27 DL: 56, 58; Rev 1638 I: 132; Rücker; SPK: 287; Unbegaun 1995: 151; Wd