[KNR] Eesti kohanimeraamat

Navesti ‹Navesti ~ -sse› SJn – küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Suure-Jaani vallas, mõis, sks Nawwast, 1584 Nawasticula (küla), 1599 Nawosth.  B4
● Navesti kuulus varem Pärsti mõisa alla, iseseisvaks mõisaks sai 1622. 1920. a-test küla. Varem ilmselt ste-lõpulise nime teise silbi täishäälik on olnud algselt a (vrd sks Nawwast), ent juba 1782 on kirjas Nawwesti. Nimi võib lähtuda sõnast naba, mille nõrgaastmeline omastav oleks nava, selline vorm ongi mõnest murrakust registreeritud. – MK
BHO: 377; EMSK; Hupel 1774–1782: III, 671; PA IV: 173; P XVI: 229

Navesti jõgi Pil, SJn, Tor – jõgi Jõgeva, Pärnu ja Viljandi maakonnas, 1686 Nawastshe bache (jõgi), 1797 Nawwast Fl.  B1
● Jõgi on arvatavasti nime saanud Navesti küla või mõisa järgi, teisalt naba : nava esineb Ida-Euroopas jõenimedes, selle algtähenduseks on peetud ’allikas’. On oletatud (J. Jung, V. Reiman, M. J. Eisen, R. Kenkman, E. Varep), et jõe varasem nimi oli Pala, mida on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas 1217, 1223 ning Saare-Lääne piiskopkonna ja Saksa ordu piirijõena 1234. Selle kinnituseks, et Pala oligi Navesti, on toodud ka Paelama küla nime. 1638 on Navesti mõisa all mainitud talupoega Pallanecken Jahn, kelle lisanimes võiks näha Pala jõe nime. V. Reiman on Pala jõe nime vasteks esimesena pakkunud sõna palu ’kuiv männimets’. L. Kettunen on Pala-alguliste nimede puhul lähtunud pigem sõnast pala ’tükk, osa’, palu on ta pidanud väheusutavaks nagu ka R. Kenkman. V. Pall on esitanud mõlemad võimalused, rõhutades, et palu varasem tähendus on olnud ’põlendik, põlenud metsamaa’. – MK
EAA.567.3.81:6, L 6; EO: 14–15; Kenkman 1932: 204–207, 210–211, 239; Mellin; PTK I: 171; Rev 1638 II: 100; Schmid 1984: 7; Stackelberg 1926: 150