[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

Naissaare viipenimi. Kohanime tõlge, viiped „naine“ ja „saar“.
Naissaar [`nais`saar] Jõesaar Harju maakonnas Viimsi vallas, 1732 Naisaar; sks Nargen, rts Nargö [`narg`öö, koh `narj`öö].  A2
Naissaar lahutab Tallinna lahte Soome lahe avaosast. Saar on kuulunud Tallinna haldusalasse kuni 1689, mil läks Rootsi riigile, al 1710 Vene riigile. Saarel on kolm küla, ↑Lõunaküla, ↑Tagaküla ja ↑Väikeheinamaa. Enne Esimest maailmasõda aeti elanikud minema ja asuti rajama merekindlustusi. 1919–1944 moodustas Naissaar omaette valla, 1944–1993 oli saar Nõukogude sõjaväe kasutuses olev suletud territoorium. Al 1993 Viimsi valla osa. Eestikeelset nime Naissaar on püütud samastada Bremeni Adamil esineva kohamääratlusega XI saj-st Terra feminarum ’naistemaa’ (H. Gustavson jmt), kuid teised uurijad pole sellega ühinenud. Sõna naine on nime lähtekohaks pidanud nii P. Johansen kui ka L. Kettunen, selle motiivi kohta on tuntud ka rahvaetümoloogiline seletus. Saare nime päritolu sõnast naine on püütud seostada veel selle kuulumisega nunnakloostrile. Teistsugusel seisukohal on olnud J. Mägiste, kes on Naissaare nime algujuks oletanud *Narissaar, sellest on kujunenud Naissaar, sest kaks r-häälikut oli sattunud lähestikku, mistõttu üks neist langes välja. Seega olnuks tema järgi eesti- ja võõrkeelne nimi sama algupära. Võõrkeelsete saarenimede Nargen ja Nargö vanad kirjapanekud ulatuvad XIII saj-sse (u 1250 narigeth, 1297 Nargheten, 1348 Nargheyden, 1433 Narieden, 1553 Narrie jt). Nime algusosa puhul on kaalutud nii soomeugrilist (P. Wieselgren) kui ka germaani etümoloogiat (T. R. Karsten, H. Gustavson). Sobiva tähendusega soomeugrilise etümoloogia kaheldavus on selles, et võrdluseks toodud Narki-algulised kohanimed pärinevad Põhja-Soomest ja neil on vaste vaid lapi keelest. Siiski toob Wieselgren mõeldavana ära ka soome narka, narkka ’kitsas’, mis võiks oletatavasti olla vana germaani laen.MK
EO: 191–192; Gustavson 1992: 35; Johansen 1951: 195–196; SKES: II, 366; Tallinn 2004: II, 5–6; Thor-Helle 1732: 309; Wieselgren 1951: 80, 83, 87–90

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur