[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 2 artiklit

Napi1-leReiküla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Hiiu (varem Kõrgessaare) vallas (Lauka mõis), 1565 Napilla by, 1725–1726 Nappa Matz, Nappa Waehe Niggo, 1798 Nappi (talu).  C2
Napi küla liideti pärast 1940. a-id Laukaga, ent sai uuesti omaette külaks 1997. Nime aluseks võiks olla sõna napp : napa ~ napi ~ napu ’kõrgendik, puunõu (kibu, kausike, pütt, karp)’ või napa ’põhk’. Vrd ka rootsi nabb ’maanina, neem’. Vrd Napi2. – MK
HK: 161–162; KNAB

Napi2-le›, kohalikus pruugis-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1866–1867 Напикова, 1872 Napi, 1882 Напики, Напиково, 1904 Napi, На́пики, u 1920 Napiko.  B3
Küla oli olemas XVIII saj, 1882 kuulus Selesova (Железово) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. 1885 kasvas külas suur püha mänd, mis tänapäevalgi alles. 1977–1997 oli Tiilige küla osa. Kohanime algupära on ebaselge. Et küla asub kõrgemal künkal, tuleks nimevastena kõne alla napp ’kõrgendik’. Vene sõnavara põhjal nime seletada on keeruline, kohanimel puuduvad ka Venemaal paralleelid. Vrd Napanurga, Napi1. – AK
 EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; EES; Hurt 1904: XXII; Hurt 1904–1907: II, 97; SeK: 92–93; Truusmann 1890: 57; Vasilev 1882: 199; VES; VMS

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur