[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 2 artiklit

Nõo1`Nõkku ~ -sse›, kohalikus pruugis ka-nNõoalevik Tartu maakonnas Nõo vallas (Nõo kirikumõis, Vana-Nõo mõis, Vastse-Nõo mõis), 1582 Nicho (küla), 1601 Nuegenn, 1796 Neo; sks Nüggen.  B2
Asula tekkis XIX saj lõpul kihelkonnakeskuse ja liiklussõlmena. 1977 liideti sellega Vana-Nõo asundus ning osa põlisest Nõo külast ja Vastse-Nõo asundusest. Kohanimi leidub esmakordselt 1319 Tartu toomhärra nimes Johann de Nughen. Nõo mõis tekkis XVI saj keskel Unipiha mõisast eraldamise teel. 1759 jagunes ta Vana-Nõoks (sks Alt-Nüggen) ja Vastse-Nõoks (sks Neu-Nüggen). F. Kuhlbars ühendas Nõo nime sõnaga nõgu : nõo. M. J. Eiseni väitel tekkis nimi kiriku lähedal paikneva nõo järgi. Saksa nimekujud pärinevad ajast, mil eesti g oli astmevahelduslike sõnade nõrgas astmes veel vähemalt osaliselt säilinud. Aleviku piiridesse jääb idas endine Vastse-Nõo mõisa Maanuse karjamõis.EE
BHO: 393; EM: 94, 171; Ise 1925; KN; Kuhlbars 1905: 752; LGU: I, 54; Marand 2001–2004: III, 22–23; Mellin; PA I: 52; Rev 1601: 30

Nõo2`Nõkku ~ -sseNõokihelkond ajaloolisel Tartumaal, sks Nüggen.
Kuulus muinasajal Tartu khk alla. Nõo kirik oli ehitatud arvatavasti XIII saj lõpul (1559 kercken tho Nuggen), kuid kirikukihelkonda mainiti esmakordselt alles 1468 (Nuggen), „Eesti entsüklopeedia“ järgi 1483. Vrd Nõo1. – EE
BHO: 393; ENE-EE: VI, 694; LGU: I, 400

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur