[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 10 artiklit

Nõmme2-le›, kohalikus pruugis Nömme Käiküla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Käina vallas (Putkaste mõis), 1611 Neme, 1782 Nemmekülla.  B3
1977–1997 oli Käina aleviku osa. Käina Nõmme küla on praeguste andmete kohaselt Hiiumaal vanim sellenimeline paik. Nimi lähtub sõnast nõmm : nõmme ’kõrge kuiv liivane maa, metsaga või ilma; kanarbik’. Mellini kaardil 1798 on Nõmme, Selja ja Käina vahel mainitud ka Liiva küla (Liwa, 1620 Liffva). Vrd Kärdla-Nõmme, Reigi-Nõmme. – MK
Almquist 1917–1922: 293; EAN; HK: 168; KNAB

Nõmme4-leTrmküla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas, kuni 2017 Kasepää vallas (Laius-Tähkvere mõis), vn Алексе́евка, Лисе́ифка.  A1
Pärimusteadetel on küla rajatud XX saj esimesel kümnendil troonipärija Aleksei sündimise puhul metsast jagatud kruntidele, sellest ka venekeelne nimi Aleksejevka (kõnekeeles Lisseifka). Eestikeelne nimi Nõmme esineb hiljemalt 1922. a rahvaloenduse materjalides. 1977–1998 nimetati küla Murruks; küla hõlmas ka praeguse ↑Kaasiku ja ↑Metsaküla. Vrd Nõmme2. – PP
KNAB; PTK I: 160

Nõmme5-leMarküla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Martna vallas (Suure-Lähtru mõis), u 1900 Немме (küla).  B4
1977–1997 oli Uusküla osa. Küla on tekkinud XIX saj lõpus, varem oli seal Kõressaare karjamõis (1855–1859 Керресеръ). Vrd Nõmme2. – MK
 EAA.298.2.71, L 2; KN; KNAB

Nõmme6-leRidküla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Ungru mõis), 1913 Немекюла (küla), 1939 Nõmme.  C4
1977–1997 oli Nõmme Rohuküla osa. Külanimena uus, tekkinud talunimest, hajatalu esines juba 1689 (Nömme Petter, Nömme Mattz). Nõmme haarab ka Karatuma (1689 Karathoma, 1798 Karrotoma), mis oli 1930. a-tel eraldi küla. Vrd Nõmme2, Pullapää nina. – MK
EAA.1.2.941:782, L 770p; Eesti VP; EAN; KNAB; Mellin

Nõmme7`NõmmeVMrküla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas, poolmõis (Kiltsi-Vorsti mõis, Nõmme poolmõis), sks Nömme, 1782 Ass mit dem Nömmeschen Dorf, 1796 Nöm̄e (karjamõis), 1826 Nömme-M., 1844 Nomme, Nömme (küla ja mõis), 1923 Nõmme (asundus, küla).  C3
Nõmme mõis eraldati Tammikust 1793, al 1865 oli ta poolmõis. Mõisast jagatud asundustalud sulandusid varasemasse Nõmme külasse 1920. a-tel. Nõmmega liideti 1977 Aruküla, endine Kiltsi mõisa popsiküla, mis kandis ka muid nimesid (Kuldoru, Nunnküla, Saunaküla, Surulinn). Vrd Nõmme2. – MJ
BHO: 306, 307; Bienenstamm 1826: 83; Mellin; Schmidt 1844; Troska 1987: 100

Nõmme8-leVarküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas (Paatsalu mõis), ? 1725–1726 Nemme Peter, Nemme Jürri (talupojad Varbla mõisa Mäliküla all), 1871 Nömme (küla), 1923 Nõmme.  A1
Külanimena uus, XIX saj II poolest. 1977–1997 oli Tamba küla osa. Nõmme idaosa oli 1930. a-tel Piiu küla (u 1900 Піо). Vrd Nõmme2. – MK
KNAB; Rev 1725/26 Lä: 123; Schmidt 1871; ÜAN

Nõmme9-leRapküla Rapla maakonnas Rapla vallas (Maidla mõis), 1922 Maidla-Nõmme.  A3
Oola küla hajataludest 1920. a-tel kujunenud küla, mis on nime saanud ilmselt Nõmme kõrtsi (1798 Nöme) järgi. 1977–1997 oli Oola küla osa. Vrd Nõmme2. – PP
KNAB; Mellin

Nõmme11-le›, kohalikus pruugis Nömme Krjküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Leisi vallas (Karja mõis), 1645 Nömma Hanß, 1731 Nemme Hans.  C2
Algselt vist Pamma küla juurde kuulunud talu on andnud nime külale, mis kujunes XIX saj lõpuks. 1977–1997 oli Nõmme ametlikult Pamma osa. Vrd Nõmme2. – MK
EAN; KNAB; SK I: 251-252

Nõmme13-leKeiTallinna linnaosa ja asum, 1784 Nömme (kõrts), 1798 Nöme (kõrts).  B2
Nõmmet on esimest korda mainitud Schrammi 1784. a kaardil kõrtsi nimena; XIX saj kujunes tallinlaste väljasõidukohaks. Al 1873 hakkas kujunema suvilapiirkonnaks; XX saj esimestel kümnenditel tekkis püsiasustus. 1917 sai aleviks, 1926 linnaks, 1940 liideti Tallinnaga (1941–1944 oli jälle omaette linn). A-st 1993 Nõmme linnaosa (langeb suuresti kokku varasema Nõmme linnaga), mille koosseisu kuulub Nõmme asum, Nõmme ajalooline süda raudteejaama ümbruses. Nõmme kõrtsi kohal asus varem Jälgimäe mõisa *Mägedevahe kõrts (Meggedewahe Krog), mis on märgitud Johan Holmbergi kaardil 1689. Nõmme linnaosa asumid on ↑Hiiu, ↑Kivimäe, ↑Laagri, ↑Liiva, ↑Männiku, Nõmme, ↑Pääsküla, ↑Rahumäe, ↑Raudalu ja ↑Vana-Mustamäe. Vrd Nõmme2. – PP
 EAA.1.2.C-III-2; Tallinn 2004: I, 370, II, 19–24; Tallinna asumid 2013: 195

Nõmme14-leTürpaik (küla) Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas (Väätsa mõis), 1853–1855 Nömme Krug (kõrts), 1878 Nöme (küla), 1913 Nömmekülla.  B1
Küla liideti 1977 Aasuväljaga. Külas oli ka Nõmme talu. Enamik talusid olid Väätsa mõisa kahepäevakohad, kuid oli ka suuremaid, mille hulka kuulus Nõmme talu (kuuendikukoht). Nimi on saadud looduseseme nimetuse järgi, ka metsa Väätsa mõisast läänes kutsuti Nõmmemetsaks. Vrd Nõmme2. – MK
 EAA.3724.4.520, L 1;  EAA.3724.4.523, L 1; EVK; KNAB

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur