[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

Mõisaküla1 [`mõisaküla] ‹-`külla ~ -sseJürküla Harju maakonnas Kiili vallas (Kurna mõis), 1241 Moises, 1388 Moysenküll, 1586 Moiszeküll.  C4
Pärast Teist maailmasõda a-ni 1977 Kurna-Mõisaküla. Kirjaliku mainimise mõttes vanim Mõisaküla Eestis, selle tähendus ei ole seotud hilisemate aadli- ega härrasmõisatega. Nime esimest poolt seletab P. Ariste tuletisena sõnast moo, tähendades põldu, millelt vili on koristatud, või üksnes sellist põldu, millel pole kasvanud niidetav kõrsvili. Mõisa (sm moisio ’aiaga piiratud põllumaa; metsa raadatud põld, metsaheinamaa’) varasem tähendus on olnud maaomand ja selle juurde kuuluvad elamud, eelkõige hajatalu. Eesti mõis või vadja mõiza on laenatud ka vene keelde ja seal on мыза Läänemere-äärsete suurmaavalduste tähistamisel tavaline. Mõisaküla eraldi osad on Metsanurk kagus ja Põrgunurk loodes.PP
Ariste 1965a: 105–111; Joh LCD: 505; LCD: 47v; Rev 1586: 85; Tärk 2010: 77–78

Mõisaküla2 [`mõisaküla] ‹-`külla ~ -ssePltküla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas, kuni 2017 Pajusi vallas (Pajusi mõis), 1601 Moyzama, 1624 Muysama, Muysema, 1638 Moyssikyl, Moische kuella, 1797 Moisakül, 1839 Moisaküll.  B2
1977–1997 oli Kalana osa. Küla asus Loopre vakuses. 1601 oli nime järelosis -maa. 1624 oli küla tühi, pärast uuesti asustamist sai nimeks Mõisaküla.MK
EAN; KNAB; Mellin; Rev 1601: 94; Rev 1624 PL: 39, 40; Rev 1638 II: 150, 156; Rücker

Mõisaküla3 [`mõisaküla] ‹-`külla ~ -sseHanküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Lääne maakonnas Hanila vallas, mõis, sks Moisaküll, 1534 Moyszekulle, 1564 Mayeszekuell och Mäkell, 1565 Meckell och Moyseküll by, 1798 Moisakülla.  C3
Mõis eraldati Paadremast XVII saj, mõisa kõrval säilis ka küla. XVI saj oli kaks küla, Mõisaküla ja Mäeküla, viimasega on samastatud 1458. a kirjapanekud Meckull, Meggell ja XVI saj I poolest Meckennkull. 1591 on mainitud kahte küla, Mäckell by ja Kucku By (praegu Kuke küla). Mõisaküla mõisa kohale tekkis 1920. a-tel asundus, mis 1939. a paiku nimetati Rannakülaks, Mõisaküla külana jäi oma nimega, kuigi oli segadust tekitavalt 1970 kirjas asundusena. 1977 liideti Mõisaküla Kukeranna (senise Kuke) külaga, kuid taastati 1997. Vrd Kuke1, Mõisaküla1, Rannaküla2. – MK
BHO: 360; EAA.1.2.932:3, 30, 83, L 1, 26p, 78; EAN; EM: 82; ERA.14.2.451 (Lääne maavalitsuse ettepanek 30. III 1939 nr 9033 asunduste asjus); KNAB; Läänemaa 1938: 271; Stackelberg 1926: 222; Stackelberg 1928: 129, 210

Mõisaküla4 [`mõisaküla] ‹-`külla ~ -sseLNgküla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (Oru mõis), 1726 Moisaküll, 1798 Moisakul.  A3
Küla kuulus Uugla, hiljem Oru mõisa juurde. 1977–2003 oli Oru osa. XVII saj lõpul on Uugla mõisa all märgitud kõrvuti külad Moißaße By ja Orro By. Viimane olevat kujunenud asulast, mida 1627 nimetatud Rotsi-Udenküll. Esimene nimi (vahest *Mõisaaseme) sai tõenäoliselt aluseks Mõisaküla nimele. Mõisaküla piiresse loodes jääb Hiialtse (1726 Igall, 1871 Jialtse), ajalooliselt Vedra küla osa. Vrd Mõisaküla1. – MK
BHO: 410; EAA.1.2.941:626, 627, L 617p, 618p; EAN; Johansen 1951: 261; KNAB; Rev 1725/26 Lä: 132, 159; Schmidt 1871

Mõisaküla5 [`mõisaküla] ‹-`külla ~ -ssePJgküla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, kuni 2017 Halinga vallas (Pööravere mõis), ? 1500. a-tel Moiszakull, 1512 Mousekulle, 1839 Moisakülla.  C3
1514 kuulus küla pooleldi Saare-Lääne piiskopkonnale, teine pool Johan Kyvelile. 1601–1624 jäi küla Tori mõisa, hiljem Pööravere mõisa alla. XIX saj lõpul koosnes küla kahest poolest: Mäeküla ja Altküla. Külas oli ka Mäeküla talu, vrd Mõisakülas 1724 Mehe Matze Jurgen. 1977–1997 oli Mõisaküla ametlikult Anelema osa. Vrd Mõisaküla1. – MK
BHO: 360; EAN; Johansen 1925b: 64; KNAB; RGADA.274.1.182/6:55, L 536p; Rücker

Mõisaküla6 [`mõisaküla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis `Möisaküla Khkküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Lümanda mõis), 1855–1859 Мойзакюль, u 1900 Мойзакюля (küla), 1909 Moisakülla mit Ges. Koplimetsa, Koiga, Piridi.  B4
1977–1997 oli ametlikult Lümanda osa. Küla on nime saanud Lümanda mõisa järgi, mille lähedal põhjas küla asub. Külaosi nimetatakse siin löugasteks, on Koblimetsa löugas (läänes, 1798 talu Kablimets) ja Läkulöugas ehk Uusküla (idas).MK
BHO: 360;  EAA.298.2.71, L 6; EAN; KN; KNAB; Mellin

Mõisaküla7 [`mõisaküla] ‹-`külla ~ -sseMuhküla Saare maakonnas Muhu vallas (Tamse mõis), 1855–1859 Мыйзакюля (küla), u 1900 Мыйза-кюля.  C1
1977–1997 oli Pallasmaa osa. Küla oli olemas XIX saj II poolel ja on nime saanud Tamse mõisa järgi, asudes sellest põhjas.MK
BHO: 360;  EAA.298.2.71, L 7; EAN; KNAB

Mõisaküla8 [`mõisaküla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis `Möisaküla Anspaik (küla) Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Salme vallas (Tiinuse mõis).  C2
Tiinuse mõisa maale 1920. a-tel rajatud asundusküla, algselt Tiinuse asundus (1923). Mõisaküla nime all kirjas 1945. 1977–1997 oli Kaugatoma osa, liideti 2017 uuesti Kaugatomaga. Küla on nime saanud Tiinuse mõisa järgi. Varem on kohta nimetatud ka Männi asunduseks (1938). Tiinuse mõisa (1782 Tinusse mois, sks Ficht, 1645 Fücht) kohta on teateid XVI saj keskelt. Eestikeelne nimi pärineb oletatavasti 1629. a mõisaomaniku Henricus Radingiuse nimest. Vrd Kaugatoma. – MK
BHO: 81; EAN; EM: 120; ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); KNAB; SK I: 427

Mõisaküla10 viipenimi. Kohanime tõlge, viiped „mõis“ ja „küla“.
Mõisaküla10 [`mõisaküla] ‹-`külla ~ -sseHlslinn Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 linn omaette haldusüksusena (Abja mõis), u 1900 Мойзекюль (küla).  B1
Mõisaküla on nime saanud Laatre mõisa saksakeelse nime järgi (Moiseküll) mitme vaheastme kaudu. XVIII saj lõpus rajati Pärnu–Valga maantee äärde Laatre teelahkmele Veelikse mõisa maale Laatre kõrts (1797 Plater) ja a-ks 1800 lähedusse Laatre postijaam (sks Moiseküll, läti Plāteri, 1883 Laatrejaam). 1895–1897 ehitati Pärnu–Valga raudtee ja selle Viljandi haru. Laatre sõlmjaama hakati 1899 ehitama töökodasid ja tööliskasarmuid. 1900 nimetati sõlmjaam Mõisakülaks (vn Мойзекюль). Sinna, Abja mõisa alale tekkis nüüdne Mõisaküla, aleviõigused sai asula 1920, linn al 1938. Vrd Mõisaküla1. – MK
ENE-EE: VI, 476; Grenzstein 1882–1883; KNAB; Mellin

Mõisaküla11 [`mõisaküla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis Mõesaküla Juupaik (küla) Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Juuru vallas (Härgla mõis), 1725 Moisaküll, 1744 Moisa Assim.  B3
Liideti Härglaga 1977. P. Johansen peab seda varasemaks Härgla mõisa asukohaks, sest 1467 on juttu Härgla külast mõisaasemega (dat dorp to Harkel myt der hauestede). Kui 1516 oli Härgla mõis uuesti rajatud, siis ilmselt kandus mõisa juures olnud küla üle Mõisaküla kohale. ¤ Rahvasuus on pärimus, mille kohaselt olevat Mõisaküla kohal varem olnud Paistu mõis.PP
EAA.3.1.479:386, L 384p; Joh LCD: 357; KN; Rev 1725/26 Ha: 293

Mõisaküla12 [`mõisaküla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis Möisaküla, kirjakeeles varem Tahula-Mõisaküla Kaapaik (küla) Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Tahula mõis).  B4
Esineb omaette külana 1920.–1930. a-te allikas (1922 Tahula mõisaküla), väikekohti on näha juba u 1900 koostatud üheverstakaardil. Pärast 1930. a-id liideti ilmselt Tahulaga. Taastati omaette külana 1997, ent liideti 2014 uuesti Tahulaga.MK
KNAB

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur