[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Määsovitsa-`vitsaSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Tsätski nulk), u 1790 Межевища, Межэвища, 1855–1859 Мязовичи, 1882 Мязовница, Мязовища, 1904 Määsovitsa, Мя́зовище, 1922 Mäsovitsa, u 1970 Мясовитса.  B2
XIX saj kuulus küla Suurõ-Kuuliska kogukonda ja Kuulja kogudusse. Eesti keele alusel puudub kohanimel hea seletus. Varasemad kirjapanekud näivad viitavat vene sõnale межевик ’maamõõtja’, kuid Ü. Tarkiainen ei usu nii varast seost. A. Šteingolde arvates võiks Мясовичи tuleneda lisanimest Мясо, kuid kirjapanekud on hilised; vähem usutav lähe oleks межа, millest oleks arenenud Межовичи. Pihkvamaal on mitu Meže-algulist kohanime. Meža (Межа) esineb Venemaal jõenimena; межа on väike metsasalu, maavalduste piir, kitsas harimata põlluriba jne. ичи- või овичи-lõpulisi kohanimesid kohtab Ukrainas ja Valgevenes, samuti Pihkvamaal; lõpud seostuvad isanimedega, ent kohanimedes on nende tähendusväli laiem, väljendades vasallisuhteid, ühiskondlikku positsiooni, tegevusala vms (L. Vaba). Külast veidi kirdes on Määsovitsa ehk Kuuleski järv (1855–1859 Оз. Мязовецкое) ning soo (ka Suursoo). Vrd Määsi. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 15; Hurt 1904: XVI; NL TK 100; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 92; Truusmann 1897b: 45; Vaba 2014: 919; Vasilev 1882: 198

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur