[KNR] Eesti kohanimeraamat

Mustjõe1 [`must‿`jõe] ‹-le› Amb – küla Harju maakonnas Anija vallas (Lehtse mõis), 1494 die schwarze Aa (jõgi), 1592 Mustfede (talu), 1696 Mustwette (talu), 1732 Mustia (kõrts), 1744 Mustjöggi (kõrts).  B1
● Mustjõe nimi oli kõigepealt rabavee tõttu tumeda veega jõel, sellelt kandus talule (hiljem kõrtsitalule) talitee ääres jõe ja hilisema raudteeülesõidu ristumiskoha juures. Talu varasem nimi oli *Mustvete. Hiljemalt 1924 avati Mustjõe (vahel nimistus ka Musta) raudteepeatus. Enne 1970 nimetati Mustjõe külaks, praegu hõlmab see piirkonda Kaunissaarest Aegviiduni enamasti raudteest lõunas. – FP
Bfl: II, 1063; EAA.3.1.470:163, L 160p;  EAA.1.2.C-IV-288; EAA.3.1.482:95, L 91p; ENE-EE: XII, 344; ERA.T-6.3.1131; ERA.T-6.3.1219; KNAB

Mustjõe2 [`must‿`jõe] ‹-le› Kei – Tallinna asum Haaberstis, 1583–1589 Swartt Bäck, 1712 Mustjeh Mart (talupoeg Mustjõe külas (Schwartzenbach)), 1732 mustjä; sks Schwarzenbeck.  B2
● Linnajagu on nime saanud Mustjõe (oja) järgi, mis suubub Kopli lahte. XVII saj-st on seal olnud ka suvemõis (1688 omaniku järgi Happels Hof). Ala liideti Tallinnaga 1958. Keskajal nimetati Kopli lahe lõunakaldal asuvat paikkonda *Lahepeaks (Laddienpeh, 1440 Ladwenpe, 1592 Laddipe); seda on ekslikult paigutatud ka Tiskre jõe suudmesse. Vrd Haabersti. – PP
EAA.3.1.448:181, L 253; Johansen 1951: 190; Johansen 1973: joonis 4; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/4:19, L 28; Tallinn 2004: I, 265, 354–355; Thor-Helle 1732: 309