[KNR] Eesti kohanimeraamat

Muri1 ‹-le› TMr – küla Tartu maakonnas Luunja vallas (Vasula mõis), 1839 Murri (talu), u 1900 Мури (talu).  A1
● Varem õieti kaks samanimelist küla suhteliselt lähestikku. Praegune Muri on hiline küla (nimekirjas 1970), mille nimi on üle kandunud talult. XVIII saj lõpul esines Muri talupoja lisanime või talu nimena, nagu Murri Hans. Nimi võib seostuda sõnaga muri, mis on tähendanud musta koera, märkinud sama värvust koera (või veise) nime (sh murimust ’täitsa must’), samuti juhmakat inimest. 1977 liideti Muriga Tilga küla (1839 Tilga talu). Teine Muri küla asus varem Kõrvekülast läänes (1922 Muriküla), see liideti 1977 Tila külaga. ¤ Nime olevat saanud rohkete koerte järgi, kelle haukumine kostnud õhtuti Kõrvekülla. Vrd Muraste, Muri2, Muriste. – EE
KNAB; RGADA.274.1.239/5:122, 125, L 615, 618; Rücker; VMS: II, 42

Muri2 ‹-le› Pst – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Aidu mõis).  C3
● Külana nimekirjas 1970, nimi on saadud talunime vahendusel. XVII saj on Paistu khk-s märgitud hajatalu Murri Mart, mille täpsem asukoht ei ole selge, kuid 1683 on Kassiküla all mainitud talupoegi Murri Matz ja Murri Henn. XVIII saj oli Muri Paistu khk-s levinud lisanimi (vrd 1724 Murri Marcus, 1795 Aidu mõisa all Murri Toennis, Murri Janus). XVI saj oli Viljandi mõisa alal Muri Marth. Lisanime aluseks on isikunimemugand, mis võib olla lähtunud täisnimest Mauritius. Vrd Muri ’musta koera nimi’. Vrd Muri1. – MK
EAA.308.6.266:16, L 15p; EAA.567.3.111:9, L 8; EAA.1865.3.209/1:5, L 3p, 4; KNAB; PA IV: 156; Rev 1638 II: 68