[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Murati-le›, kohalikus pruugis-lõRõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Haanja vallas (Rogosi mõis), 1630 Morata Jurri, 1638 Morata Jurgen, 1684 Murrett, Murratt kyla, 1765 Dorf Murrata, 1826 Muratha.  A4
Murati oli XX saj alguses karjamõis, 1920. a-test asundus ja 1977. a-st küla. Talurühma ja külaga kannab sama nime küllalt suur Murati järv Eesti-Läti piiril (läti Murata ezers, 1638 Morata Jerw). 1627. a revisjonis seda järvenime veel pole ja võib oletada, et Murati järv kandis siis Vaidva jõega samast nime Wayde. See nimi võiks olla hiljem üle kandunud naabruses olevale järvele Lätis (Vaidavas ezers), millest Vaidva jõgi üldse läbi ei voola. Murati nime võib pidada algupäraselt mitte järvenimeks, vaid talupoja lisanimeks. Selle päritolu ja tähendus pole teada. Esmamainingute esisilbi o-d võidi rootsipäraselt lugeda u-ks, nii oli ehk algusosa hääldus sama. Küll on muutunud a-lõpp, mis püsis veel XIX saj. Vrd naabruses asuv venepärase nimega Muraski küla (Vas), vrd ka mitmed vanad Eesti Mura-algulised asustusnimed. Turgipärane eesnimi Murat lisanime alusena on küll võimalik, aga vähetõenäoline. Vrd Muraste, Muratsi. – ES
EAA.308.2.178; EAA.308.6.316:8, L 3; EAA.1268.1.401:134, L 129p; EAA.1865.2.84/2:19, L 20p; Rev 1624/27 DL: 85; Rev 1638 I: 180, 181; Roslavlev 1976: lisa 2; Sukunimet 1992: 334; Unbegaun 1995: 293; VD

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur