[KNR] Eesti kohanimeraamat

Mehikoorma [mehi‿`koorma] ‹-`koorma ~ -sse›, kohalikus pruugis Mehi‿`kuurma ‹-he› Räp – alevik Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Tartu maakonnas Meeksi vallas (Meeksi mõis), 1582 Mehikorm, 1592 Miechikorm albo Zmiena, 1630 Mehekorm eller Issmein, 1782 Mehhikoorm, 1805 Dorf Mehhekorm; vn Изме́нка.  B3
● Mehikoorma nimi sisaldab järelkomponendina sõna kuurma, mis on levinuma kohanimeosise kurm ’nurk, ahenev sopp, eraldatud maakoht’ häälikuline teisend. Vrd looduskoha nimi Kallekuurma (Räp Mägiotsa) ja asustusnimede hääldusvariandid Sikakuurmu, Popsikuurm, Järvekuurm (Võn). Nime algusosa päritolu pole selge. Seda on võimalik seostada sõnaga mehine ~ mehiläne ’mesilane’, mis on käibinud ka lõunaeestilise isikunimena. Teine oletuslik seos tekib linnunimetusega meigas ~ mehik(as) ’kaelustuvi’. Peipsi-Pihkva järve kõige kitsamas kohas paiknevat küla on sageli nimetatud ka teise, venepärase nimega: 1472–1473 Измень, Изменка, с Ызмены, 1588 Zmiena, 1601 Issemen, 1627 Isemeenen, Krug zu Isemeenen (kõrts), 1686 Ismeen, Ismoyn, 1798 Ismene. Traditsiooniline venekeelne nimi Изменка pärineb kõige tõenäolisemalt arhailisest maastikusõnast узмень ’kitsas koht, järvekitsus, väin, laht’. 1242. a Jäälahingu toimumise koht на Узмени oli teine samalaadse iseloomuga järvekitsus Piirissaare ja Sigovetsi neeme vahel. Mehikoorma venekeelse nime seostamine sõnaga измена ’reetmine’ on hilisem rahvapärane seletus. Rahvaetümoloogia on võinud avaldada mõju ka nime alguse u- muutumisele i-ks. Kuigi sõna измена tähendustest vanavene keeles on teada ka ’asendamine, muutmine, vahetus, loobumine, taandumine, salgamine, sõjavangide vahetus’, on kaubavahetus või piir kui muutumiskoht nime alusena vähem tõenäoline kui maastikusõna. Vrd Mehide, Meeksi. – ES
Ambus 1960: 739; EAA.567.2.752; EAA.308.2.104; Hupel 1774–1782: III, 283; Karaev 1966; Mellin; PA I: 95, 267; PA II: 436; Rev 1601: 20; Rev 1624/27 DL: 67, 68; Roslavlev 1975: 11, 24; Saar 2002