[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Meelva2 [`meelva] ‹-le›, kohalikus pruugis `Miilva-lõRäpküla Põlva maakonnas Räpina vallas (Räpina mõis), 1582 Melwa, w Melwie, 1601 Mellua, 1627 Melwa, Melfsche See (järv), 1638 Meluwa, 1686 Melowa, 1798 Meelwa.  C1
Põline küla järvega on tõenäoliselt väga vana. Meelva küla järgi on nimetatud ka vana Võrumaa suurimat raba Meelva sooks (Miilva suu); soo teistel erinevatel külgedel on rohkem tuntud Määrästü nimi (↑Määrastu soo). Meelva nime on kirjutatud üsna ühtemoodi, võru keelele omane kõrgenemine eeii on hiline. XVII saj keskel levis kirjapilt Melowa, mis on tõenäoliselt nime vanapärastamine kas või sellel ajal leidunud XVI saj dokumentide eeskujul. Omapärased, nähtavasti arhailised, on 1630. a kirjapildid Mellwoll, Mellwall, Melwal. Külanime aluseks võiks olla muistne meel-alguline isikunimi; -va on olnud isikunime osa. Võib-olla on nimi lühenenud kaheosalisest *meeli + *valta tüüpi nimest, vrd liivi Melewalde, Ruhja kandi Melewaldo jt (XIV–XV saj). L. Kettunen on pakkunud võrdlust soome sõnaga mielevä ’mõistlik’. Selles suhtes vrd Sangaste vana talunimi Melevä. Vrd Meelva1. – ES
 EAA.308.2.104, L 1; EO: 258; Mellin; PA I: 94, 96; Rev 1601: 17; Rev 1624/27 DL: 67, 70; Rev 1638 I: 274; Roslavlev 1975: 25; Stoebke 1964: 53, 97–98

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur