[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Meeksi`Meeksi ~ -sse›, kohalikus pruugis `Miiksi ~ `Miikse-heRäpküla Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Tartu maakonnas Meeksi vallas, mõis, sks Meeks, 1582 Merkilla, Miguzica, w Miguzicach, 1584 Mekyla, 1585 Mexylla, 1601 Mexykulla, 1630 Meckst kylla, 1782 Mecks o. Mäcks, 1798 Mecks.  A3
Põline küla ja veskikoht, kuhu XVIII saj rajati Räpina mõisa karjamõis. Meeksi jagati algsest Räpina mõisast iseseisvaks mõisaks kõige esimesena, juba 1787. Varasemal Meeksi külana mainimisel on XVII saj kasutatud rohkem slaavipärast nimekuju: 1625 Migositz, 1627 Miggositz, 1638–1686 Megositz. 1582. a Merkilla on ilmselt ümberkirjutusviga, p.o Mexkilla. Nime keeleline päritolu pole selge, kuid nimi on sama päritolu Vastseliina-Setomaa piiril paikneva Miikse külanimega. Räpina Meeksi puhul on korduvalt fikseeritud nimekuju *Meekskülä, 1630 ka *Meekstekülä. Lisaks Miikse juures mainitud vanadele isikunimedele on võimalik mõlema külanime toetumine linnunimetusele meigas ~ mehik(as) ’kaelustuvi’, mida on kõige tõenäolisemaks peetud Miiaste külanime juures (Plv). Ka L. Kettunen on pakkunud nime alusena sõna meigas. Meeksi puhul muudab võrdluse oletatava vormiga *Meik´ste ~ *Meik´si usutavaks kõrval paiknev Pihosi (Pihuste) küla, mis on samasuguse kollektiivliitega nimi linnunimetusest piho ’peoleo’. Häälikkuju meigas pole küll lõunaeestiline, kuid isikunimena võib see olla levinud ka sõnavaralise tuntuse alast kaugemale. Meeksiga liideti 1977 Kükä (Küka) küla, mille nime lähteks on XIX saj Kükä talurühmast (1686 Kyka) tekkinud karjamõis. Kükä põhjapoolne osa kannab nime Juudiliin. Meeksi põhjapiiril on varasem ↑Pihosi küla, läänepiiril Kol´o küla. Vrd Miikse, Miiaste. – ES
BHO: 345; EAA.567.3.190:14, L 13p; EAA.308.2.104; Eesti PK 20; EO: 201; Hupel 1774–1782: 283; Mellin; PA I: 95, 96, 142, 184; Rev 1601: 20; Roslavlev 1975: 10, 24; Rev 1624/27 DL: 67, 68; Rev 1638 I: 262

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur