[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Massu1 [`massu] ‹`Massu ~ -sseHanküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Lääne maakonnas Hanila vallas, mõis, sks Massau, 1538 Masso, 1642 Massow.  C3
Mõis on rajatud XVI saj lõpul. 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Tugev aste nimes eeldab kolmesilbilist algvormi või algset liitnime, viimasel juhul võiks oletada järelosa -soo. Nime sisu jääb olemasolevate andmete juures siiski ebaselgeks, vrd oletatavat muistset isikunime Mass või sks mehenime Maß, Mas (‹ Thomas). Massuga on 1977 liidetud Kiiliküla (1970 Kiili, rahvasuus ka Pikavoore või Ääreküla, u 1900 Кедра). Viimases asus Kiili karjamõis (1871 sks Karlshöhe). Vrd Massu2. – MK
BHO: 342; EM: 82; KNAB; Schmidt 1871; SK I: 108–109; Stackelberg 1928: 128

Massu2 [II v] ‹`Massu ~ -sseVänküla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, kuni 2017 Vändra vallas (Vana-Vändra mõis), 1624 Mossoper (talu), 1638 Massa (hajatalu), 1797 Masso.  B3
Nimi tundub tulenevat kaheosalisest talunimest, mille järelosa oli -pere. Nime algusosa on isikunimi või näitab päritolu Massust. XIX saj keskel rajati Massu küla asemele karjamõis, mis hiljem taas taludeks jagati. Siiski elas ka XIX saj rööpselt ümbruskonnas talupoegi lisanimega Masso. Küla on karjamõisa järgi nimetatud ka Massumõisa külaks (1922) ning Alt-Massust (↑Kullimaa1) eristamiseks Pealt-Massu külaks. Vrd Massu1. – MK
KN; KNAB; Mellin; Rev 1624 PL: 21; Rev 1638 II: 13

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur