[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

Kambja2 [`kambja] ‹`Kambja ~ -sseKamkihelkond ajaloolisel Tartumaal, sks Kamby, 1471 Camby.
Kihelkond, mis muinasajal kuulus Ugandi alla, moodustati arvatavasti XV saj keskpaiku Tartu, Võnnu ja Otepää khk osadest. Teistel andmetel oli Kambja kihelkond olemas juba 1330, mil leiab mainimist preester Borhardus de Kambie (’Kambjast’). Martini (ka Maria) kirik rajati tõenäoliselt XV saj II poolel. Enamasti viidatakse Johannes Renniti oletusele 1899. a-st, et Kambja kiriku olevat asutanud perekond Camby XV saj. Asjaomasest isikunimest on tuletatud ka kihelkonna nimi. K. Luhamets peab samavõrd tõenäoliseks, et Cambyd said nime asukoha järgi. Sel juhul võiks ehk lähtuda sõnast kamp : kambi ’kabi; jalg; uperpall’ või liitsõnast *kambioja, mille algusosa tähendanuks ka mingit mageveekala, vrd kamp ’kammeljas’. Vrd Kambja1, Suure-Kambja. – EE
BHO: 173; Bfl: I, 186; EMS: II (8), 623; ENE-EE: XII, 195; EO: 121; Luhamets 2011: 26, 28; PTK I: 53

Lustivere-`verre ~ -ssePltküla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas, mõis, 1552 Lustver (mõis), 1797 Lustifer (mõis).  B3
1920. a-test asundus, al 1977 küla. Nimi on problemaatiline. L. Kettunen, kes on vasteks toonud lust : lusti ’lõbu, rõõm’, on ka ise kahelnud selle suhteliselt noore laenu sobivuses küllalt vana vere-lõpulise nime puhul ja pidanud võimalikuks rahvaetümoloogiat. Nime algusosa võiks pigem võrrelda soome sugunimega Lusi XVI saj-st ja eesti lisanimega samast sajandist Neanurmes (1584 Martin Lusz) või sõnaga luste (luiste) ’teatud umbrohi või heintaim’. Vrd Kokaviidika. – MK
BHO: 326; EO: 310; Mellin; Stoebke 1964: 167; VMS

Neemisküla [neemisküla] ‹-`külla ~ -sseRanküla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Rannu vallas (Tamme mõis), 1582 Miemieszkula, 1627 Nimmist Kuella, 1638 Mehemestkyllo, 1839 Nemiskülla.  C2
Küla on XX saj laienenud naaberkülade arvel. E. Jaanuse järgi võib kohanimi olla tuletatud mehenimest Meeme või Meemo ning neem-tüveliseks muutunud alles XVIII–XIX saj vahetusel. Viimast oletust ei kinnita revisjoniandmed. Vanade kirjapanekute sõnaalguline m on tõenäoliselt märgitud sõnasisese m-i mõjul. Lähtuda võiks pigem oletatavast sõnast *neemised : *neemiste ’neeme inimesed’. See ei tarvitse seostuda veekoguga, sest küla paikneb eemal, vaid Sangla sooga, mille serval küla asetseb (vrd soo neemekoht). Neemiskülaga liideti 1977 Kirikuküla (ehk Kiriku asundus, Rannu kirikumõisa maal asunud talud, seal on Rannu Püha Martini kirik), osaSangla külast ning Savikülast.EE
BHO: 379; Jaanus 1974: 2; Kirt 1988: 225; PA I: 66; Rev 1624/27 DL: 147; Rev 1638 I: 105; Rücker; Wd

Tambre [`tambre] ‹-leValsuvilarajoon Valga linna idapiiril, 1811 Gesinde Tamber Wirth Krüger Toffer.  A2
Suvilarajooni nimi on kujunenud Tambre kõrtsi järgi Oosuli ojal Kaagjärve mõisa pool Valga linna piiri. Kõrtsi vanem nimi oli Oosuli kõrts (nt 1723 Kaagjärve mõisas Osul Krüger, ka veel 1819. a kaardil Ohsol Krug nach Kawershoff). Oosuli nimi pärineb Valga linnas asunud mõisalt, keeleliselt aga läti sõnast ozols ’tamm’. Võimalik, et ka 1627 mainitud kõrts Lellimah asus samas kohas, igal juhul on nimi kokkuviidav Tambrest Marutini ulatunud Leiloma külaga (↑Maruti). Tambre nimi tuli esmalt kasutusele Kaagjärve poolel XIX saj alguses. Selle päritolu on tundmatu. Nime võib üritada seletada nii läti (vrd korduv talunimi Dambi) kui ka eesti keele kaudu, nt *Tamm+pere, *Tamm+perä. Tähelepanu äratab kahe kõrtsinime riimumine ka saksapärases pruugis: Tamber ja Dunder, Tambre kõrts Iigaste maanteel ja linnale kuulunud Tundre kõrts Võru maanteel. Viimane oli samuti olemas juba XVII saj ja ka Tundre nimi (nt 1819 Stadts Dunder Krug) kinnistus varem kui Tambre kõrtsi nimi. Vrd Maruti. – ES
EAA.1865.2.21/2:26, L 24p; EAA.308.6.34; EAA.308.2.123; Rev 1624/27 DL: 155; RGADA.274.1.174:896, L 890p

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur