[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 11 artiklit

Mäeküla1 [`mäeküla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Mäe Käiküla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Käina vallas (Putkaste mõis), u 1900 Мяэ (küla), 1939 Mäe.  B3
1977–1997 oli küla ametlikult Käina aleviku osa. Mäeküla lisanimi esineb Kassaris juba 1686, kuid pole teada, kas see võis tähendada Käina Mäeküla. Mäeküla on väga levinud küla- ja külaosanimi, esineb ka talunimena.MK
HK: 157; KNAB

Mäeküla2 [`mäeküla] ‹-`külla ~ -ssePeeküla Järva maakonnas Paide linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Paide vallas (Sargvere mõis), 1796 Mähkülla, 1913 Maeküll.  C1
Külas oli hiljemalt 1871. a ka Mäeküla kõrts. 1977 liideti Mäekülaga ↑Põhjaka küla. Vrd Mäeküla1. – MK
KNAB; Mellin

Mäeküla3 [`mäeküla] ‹-`külla ~ -sseTürküla Järva maakonnas Türi vallas, mõis, sks Mehheküll, 1796 Mæhkül (mõis), u 1900 Меххекюль.  B2
XVIII saj I pooleni kuulus Särevere mõisa alla, siis eraldati omaette mõisaks. 1726 oli Kaabre ehk Kaavere (Kawer) külas kubjas Maukülla Jürri, kelle lisanimest külanimi on tekkinud. Kaabre küla hakati XX saj mõisa järgi samuti nimetama Mäekülaks, praegu moodustab see Raukla lõunaosa; läänepoolseid Mäeküla talusid tunti Kaabresaare ehk Kiviküla nime all, praegu on need Taikse piirides. 1977–1998 oli Mäeküla ametlikult Taikse osa, taastatud küla asub endise mõisa ümbruses, koosnedes peamiselt asundustaludest. Vrd Mäeküla1, Mäo. – MK
KN; KNAB; Rev 1725/26 Jä: 143

Mäeküla4 [`mäeküla] ‹-`külla ~ -sseRidküla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Ungru mõis), 1559 Meikel, 1689 Megekull By, 1798 Mäkül.  C1
1977–1997 oli Topu küla osa. Mäeküla kaguosas, osalt Tanska piires, on Sündeva, endine Kiltsi mõisa kõrvalmõis (sks Sündepä, 1591 Sondapä, 1798 Sindipä küla). Vrd Mäeküla1. – MK
EAA.1.2.941:780, L 768p; Johansen 1951: 273; Mellin; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:289

Mäeküla5 [`mäeküla] ‹-`külla ~ -ssePJgküla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, kuni 2017 Halinga vallas (Sõõrike-Parasmaa mõis), 1722 Mehkülla Ado (taluperemees Maima külas), u 1866 Майкюля (küla), 1939 Mäeküla.  B3
Küla nimi on tekkinud arvatavasti Maima küla Mäe talust (1601 Mehe Hanns) külaosa ja karjamõisa nime vahendusel. Mäeküla liideti millalgi pärast 1939 Linnama, seejärel al 1977 Maima külaga, taastati 1997. Mäeküla piiresse kuulub loodes Linnama ehk Linnamäe küla (1565 I. Arensi samastuse kohaselt Liwao; 1684 talurühm Linnewa Jürgen, Mart ja Jahn, 1724 Eense (*Hiietaguse) küla all Linnama Jurgen, Linname Mattis, Linnahma Jahn, 1797 Linnama küla), liidetud 1977. Vrd Mäeküla1. – MK
Arens 196?: 11; EAA.1.2.932:13, L 11; EAA.308.2.218:62, L 60p; EAA.567.3.134:106, L 109p; Eesti VP; ERA.14.2.715 (Pärnu maavalitsuse ettepanek dets-s 1938); KNAB; Mellin; RGADA.274.1.182/6:84, L 565p; RGADA.274.1.229/3:222, 223, L 1027p, 1028p; Troska 1981: 147, 150, 151

Mäeküla6 [`mäeküla] ‹-`külla ~ -ssePöiküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Orissaare vallas (Maasi mõis), 1938 Mäe.  B2
Maasi asunduse lõunaosa, mis arvatavasti 1930. a-tel sai omaette külaks, külas on ka Mäe talu. 1977–1997 oli Maasi osa. Vrd Maasi, Mäeküla1. – MK
Eesti TK 200; ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); KN; KNAB

Mäeküla7 [`mäeküla] ‹-`külla ~ -sseKamküla Tartu maakonnas Kambja vallas (Kambja kirikumõis, Suure-Kambja mõis), 1937 Mäe.  C3
Enne 1970. a-id oli küla rohkem tuntud Nuti nime all (u 1900 Нути, 1925 Nuti). Viimane tuleneb talu nimest ja seondub sõnaga nutt : nuti ’nupp; kõrgem koht, tipp (tavaliselt künkal); küngas’. Mäeküla hõlmab osaliselt ka endist Kirikuküla (↑Kambja1). Vrd Mäeküla1. – EE
Eesti TK 50; KN; KNAB; SK I: 251; Tartumaa 1925: 151

Mäeküla8 [`mäeküla] ‹-`külla ~ -sseSanküla Valga maakonnas Otepää vallas, kuni 2017 Sangaste vallas (Sangaste mõis), 1839 Mäeküll, 1922 Mäeküla.  C2
Varem on seal olnud Pisaste küla (1582 Pisasth, 1628 Piesaste Kuella). Veel 1805 on Mäeküla talud arvatud Kurevere alla. Mäeküla nimi ilmus XIX saj I poolel. Enne 1977. a on olnud kolm Mäeküla taluderühma, mida eristati numbritega. Mäeküla III liideti 1977 Restuga, ülejäänud on praeguses Mäekülas. Mäeküla on Sangaste mõisa poolt vaadates mõisa kõrgem jagu. Lõunaeesti keeles tähendab sõna mäel mh ’(maastikus) ülevalpool, kõrgemal’. Külas on ka suured mäed. Kirgjärve ääres asub Liinamägi ehk Sangaste linnamägi (1796 Altes Schlos Sagnitz). Mäeküla põhjapoolne osa kandis varem Tsäpste nime (1796 Zerpste). Vrd Mäeküla1. – MF
ENE: V, 273; KN; KNAB; Mellin; PA I: 69; Rev 1624/27 DL: 156; Rücker

Mäeküla9 [`mäeküla] ‹-`külla ~ -sseKrkküla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Karksi mõis), 1601 Mekulle, 1795 Maekülla, 1797 Mähkülla, u 1900 Мяекюля.  B1
XVIII saj lõpus ja XIX saj algul kuulus küla Karksi mõisa alla. Et Mäeküla nimi on Eestis korduv, nimetati 1977 ühe talu järgi Rängle külaks, ent 1997 taastati vana nimi. Vrd Mäeküla1. – MK
EAA.1865.3,196/1:52, L 52; KNAB; Liitoja 1981: 20; Mellin; Rev 1601: 134

Mäeküla10 [`mäeküla] ‹-`külla ~ -sseSJnküla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Suure-Jaani vallas (Vastemõisa mõis), 1584 Maicula (küla), 1599 Maykula, 1797 Maekülla.  B2
Küla asub kõrgendikul. Vrd Mäeküla1. – MK
Mellin; P XVI: 199; PA IV: 171

Mäeküla11 [`mäeküla] ‹-`külla ~ -sseKeiTallinna asum Haaberstis (Harku mõis), 1798 Mäpä (kõrts), 1844 Mae (kõrts), u 1900 Мяэкюля.  A2
Endine küla kujunes XIX saj lõpuks; oma nime on ta ilmselt saanud Mäe (varem *Mäepea) kõrtsilt, mis paiknes Tähetorni tänava ja Paldiski maantee ristumiskoha lähedal teispool linnapiiri. Suurem osa Mäekülast liideti 1975 Tallinnaga, Paldiski maanteest läänes olev osa liideti 1977 Laabi külaga. Vrd Mäeküla1. – PP
Mellin; Schmidt 1844; Vene TK 42

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur