[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Lüütsepa [`lüütsepa] ‹-`seppa ~ -le›, kohalikus pruugis `Lüütsepä-`seppäRõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Varstu vallas (Vana-Roosa mõis), 1627 Ludsep, 1684 Lytzem Thom, 1688 Liutsep Tomas, 1765 Lütseppa, 1796 Lüütseppa, 1839 Luitseppa.  B3
1627. a revisjon nimetas äsja rajatud talu (Ludsep), mille nimi oli nähtavasti peremehe lisanimi. 1684 on talu olnud küla praeguses asukohas, nime on varieeritud. Talu jagunemine algas XVIII saj. Ametinimetusest lähtuva lisanime puhul on kõige tõenäolisemalt tegu alamsaksa väljendi lütt+schmidt pooltõlkega, milles teine osa on asendatud eesti sõnaga sepp. Sõna *lüttschmidt võiks olla tähendanud sama mis vanaülemsaksa Kleinschmidt, sõna-sõnalt ’väike sepp’, tegelikult lukksepp, väikeste asjade sepp. Saksamaal esineb perekonnanime Lüttschmidt ja Luttschmidt. Rahva seas liigub pärimus, et Lüütsepa nime lähteks on luitssepp ’lusiksepp’. See pole eriti tõepärane, sest ui-ga kirjutatud nimekujud on küll hästi levinud XIX saj, aga varasematest kirjapanekutest on näha algne ü. XVII saj lõpu nimekujudest võib välja lugeda ka ametinimetuse liudsepp ’liuategija?’. Vrd Liismiti, Mäe-Lüütsepä. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1268.1.401:206, L 201p; EAA.1268.1.403:591, L 529p; Rev 1624/27 DL: 95; Rücker; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/36:584, L 583p

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur