[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Lüütjä [`lüütjä] ‹-le›, kohalikus pruugis ka `Lüüdjä-heSepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1585–1587 Лютое (küla), u 1790 Де. Лютовка (küla), 1850 Лутовка, Лутово (mõis), u 1866 Госп. д. Лютово (mõis), 1882 Лютово сельцо (väikemõis), 1903 Lüüdja (mõis, metsavaht), 1922 Lüütja, Ljutovo (mõis), 1923 Lütova, 1997 Lüütjä.  A2
Kui varasemates üleskirjutustes mainitakse küla, siis XIX saj keskpaigast nimetatakse mõisat (Лутовка), mis kuulus Kulkna kiriku piirkonda. 1903 oli samas metsavahikoht ning 1923 oli mõisast saanud asundus (Lütova). Al 1930 kadus iseseisev küla ja kohta mainiti taluna või hiljem (al 1939) lihtsalt paigana Laossina külas. Kui lähtuda eesti päritolust, võib osis Lüüt olla vana eesti mehenimi (↑Kiiviti). On mõeldav ka seos saksa ametinimetusega Lüttschmidt (↑Lüütsepa) või Vene kroonikates juba X saj-st esineva isikunimega Лютъ. Viimane on N. Tupikovi järgi tuletatav sõnast лютый ’metsik’. J. Truusmann toob võrdluseks leedu lutis ’torm’ ja vn лютъ ’tugev pakane’. Küla võib olla nime saanud Lüüdja oja järgi (u 1790 Лютянка). Ljutovo (Лютово) esineb kohanimena mitmes slaavikeelses riigis, Pihkvamaal on Ljutovka ja Ljutovets.AK
Eesti PK 20; Ernits 2012: 42; Hurt 1903: 174; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 145; RL 1922; SeK: 77; Truusmann 1897b: 39; Tupikov 1903: 237; Vasilev 1882: 174; Vene TK 126; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur