[KNR] Eesti kohanimeraamat

Lütä ‹-le›, kirjakeeles ka Lüta Se – küla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1558 Люлино, 1652 Лелино, u 1790 Лѣлина, 1792 Починокъ Лялина, u 1866 Люлина, 1904 Lüta, Лю́лино, u 1920 Lülina, 1928 Ljulina, u 1970 Лютта, 1997 Lütä.  C3
● XIX saj oli küla Selesova (Железово) kogukonnas ja Pankjavitsa koguduses. 1928 esinesid samanimelised hajatalud. 1977–1997 oli Luhamaa küla osa. Lütä nime võiks seostada sõnaga lüsi : löe : lütt ’vikati vars’ või lütutama, lütütämä ’sörkima’ (Võru). Ljulino nimekuju võib tuleneda sõnast lüll ’võllas, häbipost’ või tõenäolisemalt isikunimest Lüll : Lülli. Venemaal on perekonnanimi Ljulin (Люлин) kaunis sage, kohanimena Ljulino mitte. Vanavene isanimena on XVI saj registreeritud Люлинъ; meie keelesugulastel esineb nii Люлли kui ka Люль isikunimena udmurtidel. Pihkvamaal Sebeži rajoonis on Ljulino (Люлино), Porhovi rajoonis Ljutovitši (Лютовичи), Pihkva rajoonis Ljutovka (Лютовка) küla ning Palkino rajoonis Ljutoje (Лютое) järv ja Ljutnitsa (Лютница) küla. Lütä põhjaosas on J. Hurda mainitud endine Saabina ehk Žabina küla (vn Жа́бино), mille seto vaste pole teada. Vrd Lutja, Lüütjä, Lüütsepa. – AK
Eesti PK 20; Eesti TK 42; EKSS; Hurt 1904: XXIII; NL TK 100; PGM 1785–1792; Pskov 1792; SeK: 76; Setumaa 1928: 312; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897a: 39, 45; Truusmann 1897b: 39; Vasilev 1882: 173; Vene TK 126; VMS