[KNR] Eesti kohanimeraamat

Läänemeri [lääne‿meri], kirjakeeles ka Balti meri – meri Eesti läänerannikul, eraldab Skandinaavia poolsaart muust Euroopast, 1854 Läne-merri, 1869 Ēsti-meri, hommiku-meri, lǟne-meri, sūŕ meri, Paľtiski-meri.
● Mere praegune eestikeelne nimi esineb esmakordselt 1854. a geograafiaõpikus: Palti- ehk Läne-merri (mis mu Eüropa-rahwas ka Idda-merreks nimmetawad, sest et temma neilt hommiko pool seisab). Õpetatud Eesti Seltsi kaardikogus oleval käsikirjalisel kaardil (ÕK 128), mis pärineb arvatavasti 1840. a-test, esineb Rootsi merri (ehk Läne m.). Varem kasutati ka saksa nime Ostsee tõlget Hommiko-merri (nt 1821. a kalendris). K. E. v. Berg tõlkis 1811 nime Eesti-merreks, arvates ilmselt, et Eesti pärineb samuti ida märkivast sõnast. Wiedemanni üles kirjutatud Suur meri (sūŕ m.) võib pärineda rahvasuust. Eesti keeles on merd rööpselt nimetatud nii Läänemereks kui ka Balti mereks, esimene on olnud eelistatud. Teistes keeltes olevad merenimed jagunevad põhiliselt kahte rühma: 1) peamiselt germaani keeltes on merd nimetatud „idamereks“ (Ostrasalt Einhardil u 808; hollandi Oostzee, islandi Eystrasalt, ladina Mare orientale, rootsi Östersjön, saksa Ostsee, soome Itämeri, taani Østersøen); 2) muudes keeltes on lähtutud keskaegsest ladinakeelsest nimest Mare balticum (esmakordselt maininud Bremeni Adam 1073–1076; inglise Baltic Sea, leedu Baltijos jūra, läti Baltijas jūra, poola Morze Bałtyckie, prantsuse mer Baltique, vene Балтийское море). Balti nime selgitamisel on levinuimad kolm hüpoteesi, mis väidavad, et nimi on pärit kas 1) balti keelte sõnatüvest bàltas ’valge’; 2) balti-slaavi tüvest *balta ’soo’ või 3) ladinakeelsest sõnast balteus (balteum) ’vöö’, mille on oma keelde mugandanud germaanlased (balt, belt, bælte, vrd Taani väina nime Suur Belt, taani Store Bælt). K. Inno arvates on usutavaim viimane, sest Bremeni Adam ise mainib mere kohta, et see kulgeb nagu vöö läbi sküütide ala Kreekani. Balti mere nimest on XIX saj tuletatud ka Baltimaade (algul Venemaa Balti provintside) ja balti keelte nimetus. Läänemere liivikeelne nimi on Vāldamer ’suur meri’, ka läti keelest on kirja pandud samasisuline Dižjūra. Keskaegses kirjanduses on Läänemerd nimetatud ka Mare suevicum ’Rootsi meri’, Barbarum mare ’barbarite meri’, Venemaal Варяжское море ’varjaagimeri’ või Свейское ~ Свебское море ’Rootsi meri’, Rootsi allikais Saltsjön ’soolameri’. – PP
Berg 1811: 94; Inno 1976: 74–85; Keograhwi 1854: 110; KNAB; Pospelov 2001: 54; SOL: 393; SPK: 102; Wd
Märkus. Lisatud Wiedemanni nimekujud 1869. 2023-09-26T01:02:44.