[KNR] Eesti kohanimeraamat

Läti1 ‹`Lätti ~ -sse› Vig – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas, kuni 2017 Vigala vallas (Vana-Vigala mõis), 1696 Letti Juchum, 1798 Lettikülla.  A2
● 1488 müüs Päärdu Uexküll kinnisvara, mille hulgas oli heinamaa uppe der Letten. Selle on M. Aitsam samastanud praeguse heinamaa-ala Lätimetsaga, mille juures oli hiljem ka Läti karjamõis (sks 1789 Lisettenhof) ning 1970. a-tel Läti I ja II küla, ühendatud 1977. Vrd 1726 Letti Tönnis, Letti Ann Vigala mõisa Jöggema küla all, mis asus praeguse Tõnumaa küla põhjaosas. Külanimi on lähtunud lisanimest Läti, mis omakorda praegustel andmetel tulenes heinamaa- või metsanimest. – MK
Aitsam 2006: 46, 54;  EAA.1.2.C-IV-280;  EAA.298.2.71, L 3; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 67

Läti2 ‹`Lätti ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Läti‿küla Nõo – küla Tartu maakonnas Kambja vallas, kuni 2017 Ülenurme vallas (Luke mõis), 1299 Lettecule, 1524 Lettenkull, 1582 Latykiel, 1627 Letti Kuella, 1839 Lettiküll.  C2
● Küla nimi on tekkinud ilmselt asukate Läti päritolu märkivast lisanimest. Sama algupära on Eestis arvukalt hilisemaid talunimesid. M. J. Eiseni arvates on küla tekkinud XIII saj, mil sakslased võisid selle asustada Lätist toodud inimestega, et sundida neid ehitama Tartu piiskopilinnust. – EE
BHO: 304; Eisen 1921b; EO: 116; KN; LGU: I, 54, II, 238; PA I: 51; Rev 1624/27 DL: 138; Rücker

Läti3 ‹`Lätti ~ -sse› HJn – paik (küla) Harju maakonnas Anija vallas, karjamõis (Raasiku mõis), sks Lisettenhof, 1923, 1930, 1970 Läti (asundus).  B4
● U 1870 on Raasiku mõis rajanud karjamõisa põlise Keskvere küla maadele. Kohalikud on veel 1949 rääkinud, et 80–90 aastat tagasi oli Läti asunduse kohal Keskvere küla ja mäletati isegi talunimesid. Taluperemehed viidud osalt metsataludesse, osalt naaberküladesse teistesse peredesse. Siis pandud kaks peremeest ühte talusse ja talule ühtlasi kaks nime. Kumb oli nõrgem peremees, suri hiljem välja. P. Johansen arvab, et Taani hindamisraamatus leiduv Saintakæ koosnes kolmest külast (hilisemad Mägise, Keskvere ja Vaase), kuna adramaade arv oli suur. Otsest kinnitust väitele pole, Keskvere küla ilmus allikatesse alles XV saj (1457 Keskeuer, 1556 Keszkeuer). Pärast 1920. a-te maareformi tekkinud Läti asundus liideti 1977 Linnakse külaga. Nime päritolu on lahtine. Vrd Vaase. – MJ
BHO: 220–221, 312; Joh LCD: 584–587; KN; KNAB; ÜAN

Läti4 ‹`Lätti ~ -sse› Kul – paik (küla) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Kullamaa vallas (Liivi mõis), 1923 Läti (küla).  B1
● Ühendatud Liiviga 1977. Külana 1922. a rahvaloenduse materjalides. Endine popsiküla on alguse saanud Liivi mõisa töölistemajadest (kaardil u 1900 Дома рабочихъ, 1913 Ляппикюла). Ilmselt on tegemist variatsiooninimega: Liivi mõis ja Läti küla. Küla on nimetatud ka Dobrakülaks (1877 Knechtswohnungen Dobraküla). – MK
 EAA.2072.5.69, L 1, foolio II; KNAB; Troska 1987: 99; ÜAN