[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 2 artiklit

Luuska1 [`luuska] ‹-sse›, kohalikus pruugis `Lu̬u̬ska-he›, kirjakeeles ka Looska Seküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Vaaksaarõ nulk), vn Балу́ево, u 1790 Булаева, u 1866 Валуева, 1872 Балуево, 1904 Looska, Балу́ево, 1923 Bulajevo, 1939 Luuska, 1996 Balujevo.  C2
XIX saj kuulus küla Pankjavitsa kogukonda ja kogudusse. Luuska nime lihtsaim seletus oleks lähtuda vn sõnast лужа ’lomp’, ent vrd ka murretes luuskma ’hingama’ (Kan), looskelema ~ looskõllõma ’visklema, väänlema; aelema’ (Võru). Vene perekonnanimi Balujev (Балуев) tuleneb sõnast балуй ’endahellitaja, nautleja’. Balujevo (Балуево) on Venemaal suhteliselt sage kohanimi. Vrd ka Korela Luuski. Vrd Luuska2. – AK
Academic; Eesti PK 20; ERA.14.2.708; Hurt 1904: XIX; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 509; SeK: 74; Vene TK 126; VMS; ÜAN

Luuska2 [`luuska] ‹-sse›, kohalikus pruugis-he›, kohalikus pruugis ka`LuuskiheVasküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Orava vallas (Orava mõis), 1638 Luszka Pustus, 1684 Luska Pustus, 1782 Luska Mick, 1820 Luuska (küla), 1949 Луска (Лужки).  C1
Nimi ilmus *Vaigustõ (Waigositz) vakuse puustuse ehk hajatalu nimena, XVIII saj lõpus sai kohast väike küla. 1977–1998 oli Kliima küla osa. Luuska nime päritolu pole selge. Üks võimalus on, et nimi seostub vene sõnal лужа põhineva laensõnaga luusna, luuska, loosik, luus jt ’lomp, madal veeloikudega maa’. Kuna s on võinud asendada erinevaid vene keele häälikuid, on ka võimalik et Luuska nimi põhineb hoopis vene naisenimel Луша ~ Лушка (ristinimest Лукерья, st Lukerja, algnimeks ladina Lucretia). Leidub ka muid isikunime võimalusi, vrd nt Лускин, Лужков, vana slaavi päritolu eesnimi Лузга jt. Vrd Loosi, Luusika. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1865.2.141/2:67, L 65p; EAA.1271.1.226:102, L 1649; Kjuršunova 2010: 317; Must 2000: 185–186; NL TK 25; Rev 1638 I: 175; Tupikov 2004: 630; Unbegaun 1995: 89

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur