[KNR] Eesti kohanimeraamat

Lutsu2 ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Plv – küla Põlva maakonnas Põlva vallas (Vana-Koiola mõis), 1627 Ludtze Jack, 1638 Lutzu Jaek, u 1685 Lutzu.  B2
● Esialgu on nimi tähistanud hajatalu Vanaküla ääremaal, kus XVII saj lõpus on juba kolm Lutzu nimega peremeest. Nimi võib olla saadud otse võrdlusest kalanimetusega luts, kuna koht asub oja ääres ja Vanakülast kasvas välja ka ↑Kiisakülä Lutsu lähikonnas. Kui külanimi põhineb siiski ainult kunagisest eesnimest saadud lisanimel, on selleks kaks võimalust. Esmamaining sobib Lucianuse mugandusega *Luuts : *Luudsi. Harilikum nimeseletus on germaani nime Ludwig saksa keeles tekkinud mugandus Lutz. Lutsu küla loodeosa tuntakse Sanksaarõ nime all. Lutsuga on 1977 liidetud ↑Kuudra ja Tõrvhavva küla. Lutsu jõe nimi on tõenäoliselt saadud külanimest. Lutsu on Vanaküla ja kogu endise Koiola valla jaoks koht, kus see jõgi Vanakülla sisse tuleb. Mooste vallas on suuliselt kasutatud nimesid Anooja ja Jaanimõisa oja, alamjooksul on jõge tuntud Rasina järgi (1627 Rasinsche Beche, XIX saj II poole kaardil Rasina jöggi). Alles üheverstakaart kasutab Lutsu nime (Луцо) kogu jõe kohta. ¤ Minu kodukolhoosi territooriumil asub Lutsu küla. Oma nime on ta saanud muistendi järgi, et vanal ajal tulnud sinna kohta elama perekond Tobrelutsud. Neil sündinud viis poega. Aja jooksul kasvanud terve Tobrelutsude küla. Ümbruskonna elanikud hakkasid kutsuma Tobrelutsu küla, aga siis jäeti Tobre eest ära ja jäigi Lutsu küla. Sellest külast voolab läbi oja, mis samuti kannab Lutsu oja nime. Selles ojas elas palju lutse, mis andsid ka tõuke sellele, et küla sai Lutsu nimetuse. (1958) – ES
EAA.308.6.332:2, L 1p;  EAA.2072.5.567, L 1; KM: RKM II 83, 644 (4) – 1958; Rev 1624/27 DL: 54, 57; Rev 1638 I: 144; SK I: 194; Sukunimet 1992: 292; Vene TK 42