[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

Ahli2 [`ahli] ‹-le›, kohalikus pruugis ka Ahelo-sseHarpaik (küla) Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Mõniste vallas (Saru mõis), 1627 Ayalig (veski), Aglick Marcus, Aglick Peep (talupojad), 1638 Ayle Hans, Aylle Hinrich (talud), 1684 Ahillo kylla, 1706 Agly Peter, 1744 Dorff Ahela, Dorf Ahilo, Ahila Henno ~ Ahela Henno, 1798 Ahillo, 1797, 1826, 1839 Ahhelo (küla).  A3
1386. a dokumendis koos teiste Mõniste ja Saru kohtadega mainitud nime Oyl on samastatud Ahliga, ent nimi seostub hoopis Oekülaga Antsla lähedal. Kõik need kohad kuulusid samale Uexküllide suguvõsale. Rahva hulgas käibel olev nimekuju Ahelo on tuletatud arvatavasti vanade üleskirjutuste põhjal. Ahli on olnud XVII saj nii veskikoht kui ka talu, 1684 oli sellest saanud juba küla. Ametlikult liideti 1977 Singa külaga. Külanimi, veskinimi ja talupoegade lisanimed on seotud jõenimega, mille päritolu pole täpselt teada. Tõenäoliselt kuulub Ahli samasse nimepessa Ahi- ja Ähi-alguliste veekogunimedega, ent võib ka seostuda sõnaga ahel, ahil või ahl ’veeloik, suurema loigu küljes olev veeloik’.MF
 EAA.308.2.169, L 1; EAA.567.3.168:5, 7, 14, 29, L 4, 6, 11p, 27p; EAA.1295.1.214:34, L 33p; EAA.1295.1.756:186, L 174; Kallasmaa 1991: 681; KNAB; LGU: I, 119; Mellin; Rev 1624/27 DL: 99–100; Rev 1638 I: 222; Rücker

Majaka-sse ~ -leHääküla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas (Orajõe mõis), 1923 Majaka.  A3
Majaka esineb külanimena 1922. a rahvaloenduse materjalides, nimi on pandud Lemmejõe ääres asunud talu järgi (nüüdseks hääbunud). Küla varasem nimi oli Veneküla (u 1900 Венекюля), tegemist oli Orajõe mõisa popsikülaga. Majaka küla rannaäärsed omaette kohad on Laigiste (1839 neem Laigaste nin̄a) ja Lemme. Majakaga on 1977 liidetud Loigu (Saa, u 1900 Лойго). Kagus, Läti piiril, asus kuni 1970. a-teni Kiusumetsa küla (Saa, rahvapäraselt Juudimetsa, läti Ķīļmežu ciems).MK
EAN; KN; KNAB; Rücker; Troska 1987: 100; ÜAN

Põlendmaa [põlend`maa] ‹-leTorküla Pärnu maakonnas Pärnu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Paikuse vallas (Taali mõis), u 1900 Пелендма 1-е, Пелендма 2-е (kaks küla), 1923 Põlendmaa (asundus).  A2
Põlendmaa karjamõisa juurde selle jaotamise järel tekkinud asula. 1970. a nimekirjas Põlendmaa asundus ja kaks küla (I ja II), mis 1977 ühendati. Karjamõis (sks Feuerland) asutati pärast 1868. a suurt metsapõlengut. Põlendmaaga on 1977 liidetud Loigu küla (1970).MK
BHO: 81; KN; ÜAN

Suure-Ahli-sseRidküla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Asuküla mõis, Haapsalu kirikumõis, Kiltsi mõis), 1544 Hael, 1550 Haell, 1591 Store Haiell by, 1689 Achiel Byy, (Dorf) Achill.  C1
Suure-Ahli küla oli varem jagatud põhiliselt Haapsalu kirikumõisa (põhjapoolne osa) ja Kiltsi mõisa (lõunapoolne osa) vahel, üksikud talud olid ka Asuküla mõisa järgi. 1977–1997 olid Suure-Ahli ja Väike-Ahli koos Ahli küla nime all. Nime lähtekohaks on tõenäoliselt ahel, ahil, sõna on olnud varem ilmselt h-alguline, nagu paljastavad mõned murdenäited. Vrd ka ahl ’veeloik, suurema loigu küljes olev veeloik’. Vrd Väike-Ahli. – MK
BHO: 6; EAA.1.2.941:771, L 758p; Kallasmaa 1991: 681; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:149, L 148

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur