[KNR] Eesti kohanimeraamat

Lisja [`lisja] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka ‹-he›, kirjakeeles ka Lisje Se – küla Petseri rajoonis Kuulja vallas (Lobotka), vn Лисье, Лисьё (koh), 1425–1469 в Лисьях, ? 1585 Лукино Гришино, Лисья, Лукино в Лисьях, 1585–1587 Исадъ Лисья, 1686 Лукина, XVIII saj Лисей, u 1866 Лисье, 1904 Lis´je, 1923 Lisja, 1999 Lisjo.  B2
● Küla kuulus kuni 1585 Pihkva tuhatnik Fjodor Solovtsovile, hiljem Petseri kloostrile. 1854 rajati Lisja kogudus ja esimene puust kirik. 1874 ehitati külla Vladimiri Püha Jumalaema Ikooni kirik; siis kuulus küla samanimelisse kogukonda ja kogudusse. V. Pall on Lissi nime puhul oletanud lähtumist isikunimedest, nt naisenimest Lissi. Vene nimest lähtumisel on võimalik tuletis sõnast лис, лиса, лисица ’rebane’, nagu arvas ka J. Truusmann. A. Šteingolde väitel on kohanime seostamine sõnaga лиса hiline. Välistatud pole kohanime areng mittekristlikust hüüd- või isikunimest Лис, samuti sõnast лисый ’kiilas; kollane (värvus)’ või lühendus eesnimedest Алес-, Алис-. Pihkvamaal asub samuti üks Lisje (Лисье) küla, mujal Venemaal vähemalt kaks. XVI–XVII saj rööpselt esinev nimekuju põhineb isanimel Lukin (Лукин ‹ Лука). Vrd Lissi. – AK
Academic; EKSS; Hurt 1904: kaart; Ivanov 1841: 238; Marasinova 1966: 59–60, 111; Maslennikova 1955: 126; Pskov 1585–1587: 116; PTK I: 123; SeK: 70; Setomaa kaart 1999; Truusmann 1897b: 36–37; Vene TK 126; ÜAN