[KNR] Eesti kohanimeraamat

Lehtse [`lehtse] ‹`Lehtse ~ -sse› Amb – alevik Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas (Lehtse mõis), 1379 Lechtis, 1732 Lehtse.  A1
● Praeguse Lehtse aleviku kohale tekkis asustus alles pärast raudtee rajamist ning ta sai nime jaama järgi. Jaama nimi tuleneb mõisast (sks Lechts), mille maal ta asus. Esimesed hooned ehitati 1894. Lehtse mõisast ja külast on teateid 1379. Mõisa maadele 1920. a-tel rajatud asundus liideti 1977 Tõõrakõrvega. Lehtse küla järgi on nime saanud Lechtiste vasallisuguvõsa, keda on mainitud külast varemgi (1306 Bertoldus de Lechtis). P. Johanseni arvates võis Taani hindamisraamatus mainitud Harjumaa Tõdva küla vasall Leuder olla Lechtiste esiisa, kuna nende seas oli kasutusel haruldane eesnimi Leuder. Niisugune seos on siiski liiga nõrk. Lehtse küla nimetati XVIII saj algusest alates Lästeks, nimed on arvatavasti sama päritolu. L. Kettunen seostab nime sõnaga leht : lehe, seega *lehtne ~ *lehine. Usutavam, eriti arvestades raba paiknemist asula kõrval, on tulenemine sõnast lähe : lähte ’allikas’. Vrd Lähtse1, Läste. – FP
EO: 195; Johansen 1932: 23; Joh LCD: 810, 871-873