[KNR] Eesti kohanimeraamat

Lehmja1 [`lehmja] ‹-le› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas, mõis, sks Rosenhagen, 1241 Lemethel, 1432 Lemede, 1576 Lembde, 1630 Gross- und Klein-Lemijall.  C4
● Lehmja on ajaloo jooksul paiknenud kolmes kohas. Taani hindamisraamatus mainitud Lehmja küla asus praeguse Jüri aleviku piires; hiljem jagunes „suureks ja väikeseks Lehmjaks“. U 1630 rajati „väikese Lehmja“ kohale Lehmja mõis, mis sai omaniku Bogislaus Roseni järgi saksakeelseks nimeks Rosenhagen. „Suur Lehmja“ oli alles veel 1744, kuid kadus a-ks 1765. Pärast seda kandus Lehmja nimi aegamööda üle Lehmja mõisa suurimale külale *Jagumäele, XX saj allikates on see juba Lehmja küla. Lõpuks, 1977. a asulareformi käigus nimetati viimane Assaku alevikuks (↑Assaku¹) ning Lehmja küla moodustati endistest lõuna pool Lehmja lool (Looväljal) paiknenud hajataludest ning ↑Pildikülast (eraldati uuesti 1997). See vastas osaliselt kunagisele „suurele Lehmjale“. Praegune Lehmja küla ei ole enam ajaloolisel kohal, kuid paikneb kahe Lehmja nime kandnud koha vahel. L. Kettunen oletab, et nimi on varem olnud *Lehmajala, mis on vahest olnud isiku hüüdnimi (vrd Põrssajala). P. Johansen seob Lehmja isikunimega Lemmet (Kettuneni järgi tuleb see tüvest *lemb). Õigus näib olevat mõlemal: varasematest nimekujudest ei nähtu kuidagi järelosis -jalg, vaid pigem on nimi võinud olla *Leemeda (nimest Leemet). XVI saj-st alates on aga nimi ümber mõtestatud *Lehmjalaks (vrd 1540 Lemeialck, 1571 Lemjalck, samas kihelkonnas ka Kautjala ja Vaskjala), mis aegamööda lühenes Lehmjaks. – PP
Bfl: II, 429; EO: 54; Joh LCD: 476–477; LCD: 47r; Paucker 1847–1849: I, 16; Simm 1975b: 575

Lehmja2 [`lehmja] ‹-sse ~ -le› Kei – paik (küla) Harju maakonnas Saue vallas, karjamõis (Harku mõis), 1241 Lemethos (küla), 1392 Lemete, 1559 Lemel, 1624 Lehmiell.  A4
● Vanast mõisast on teateid a-st 1472, kui mainitakse küla Moisenkull, mille nimi põhikülade Store Lämmial ja Lille Lemiall kõrval esineb kujul Moysekylle veel 1620. (Lehmja küla koosnes suurest ja väiksest külast, Alliku küla lähedal oli suur küla.) 1837 oli küla veel oma vanal kohal, kuid XIX saj keskel asustati talupojad ümber ja küla mõisastati. 1920. a-test asundus, 1977 ühendati Alliku külaga. Nime lähtekohaks on arvatavasti muistne isikunimi. Vrd Lehmja1. – MK
Almquist 1917–1922: 288; Joh LCD: 477-478; KNAB