[KNR] Eesti kohanimeraamat

Leevre [`leevre] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Leevri ~ `Liibre Kul – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas, mõis, sks Lewer, 1421 Ledener, 1689 Lefferby, 1726, 1798 Lewer.  A4
● Mõis eraldati Kasarist XVII saj II poolel. Mõisa maadele 1920. a-tel tekkinud asundus hiljem kadus, 1970. a-tel ja praegu on ta Sooniste osa. Leevre külaks hakati hiljemalt XX saj alguses nimetama mõisast põhjas paiknevat küla. Leevre nimi oli kaheosaline, algusosa lee, leet või leede, järelosa äär, kui esimeses kirjapanekus ei ole kirjutusviga (u asemel n). XVI saj oli nimi juba vere-lõpuline (1535 Perto Ledever, Kerick de Ledevere; Hermen Leydevere). Leevre vana küla on kutsutud Kasenurme külaks (1583–1589 Kasenom, 1607 Kasenarmaby, 1798 Kassenorm). 1930. a-tel mõisteti selle nime all Leevre lõunaosa, endine Kasenurme (Kudri) mõis asus aga Leevre tuumikust põhja pool varasemas Käända külas. Leevrega on 1977 liidetud ↑Karusmaa küla. Vrd Käända, Leedri. – MK
Bfl: I, 137; EAA.1.2.941:1643, L 1633p; EM: 83; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 88; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, K:8; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/4:33, L 44p; Stackelberg 1928: 190, 191