[KNR] Eesti kohanimeraamat

Leedi1 [leedi, ka `leedi] ‹`Leedi ~ -sse› Lai – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Torma vallas, mõis, sks Ledis, 1408 Lede-Gut, 1541 Ledes (mõis), 1599 wieś Lideza, 1638 Lehdekülla.  B1
● Mõisast on teateid 1541, selle kõrval oli ka samanimeline küla. Mõis plaanistati 1920, tekkis asundus, mis 1977 liideti külaga. Varasemais kirjapanekuis esineb üsna järjekindlalt nime lõpus -s. On väheusutav, et kõik kirjapanekud märkisid seesütlevat käänet. Häälikuliselt täpset vastet oletatavale lähtekujule *lees : leede tänapäeva üldnimede hulgast ei õnnestunud leida. Võrdluseks võiks siiski esitada leede : leete, VNg liedes : liete, Trm liedas ’liivaseljandik järves, meres; savine, liivane maa’. Tähenduse poolest võiks see üldnimi sobida sooäärsel mäeveerul asuva küla nime lähteks. Vrd siiski saksa isikunimesid Ledi, Lethe. XVI–XVII saj on mõisat nimetatud ka omaniku von der Rope järgi (1599 Rop mojza, 1638 Ropen Hoff). 1977 liideti Leediga ↑Kirivere, Mõisamaa (1599 w Moyzamie) ja Vaheküla. Mõisamaa oli Poola ajal karjamõis ja kandis ka omanike nimesid (1624 Dietrich Haken Hofichen ja Brinckstete). Vrd Leediküla. – VP
BHO: 297; LGU: I, 171; PTK I: 116; PTMT: I, 194; P XVI: 109, 135, 139; Rev 1624/27 DL: 173; Tartumaa 1925: 250

Leedi2 ‹-sse ~ -le› Tür – paik (küla) Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Kaiu vallas (Vahastu mõis), ? 1796 Ledwa, 1844 Ledi (talu).  C4
● Külana nimekirjas hiljemalt 1945, nimi oli juba 1930. a-tel kasutusel. Nimetatud Leedi talu järgi. Liideti 1977 Suurekivi külaga. Nime lähtekohaks on arvatavasti liivast maad märkiv leede : leete. Vrd Leedi1, Leetva. – MK
ERA.14.2.714; KNAB; Mellin; Schmidt 1844