[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

Laugu`Laugu ~ -sseKrjküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Leisi vallas, mõis, sks Laugo, 1618 Lowke (küla), 1645, 1782 Laugo.  B2
Laugu mõis rajati XVII saj II poolel. 1920. a-test asundus, al 1997 küla. Nime aluseks võiks olla lauk : laugu ’sile madal koht’ või ’auk, veeloik, soine koht’.MK
BHO: 291; EO: 33–34; SK I: 170; Westrén-Doll 1927: 21

Luigu-leLNgküla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (Palivere mõis), 1871 Luige, XIX saj II poolel Luigo (talu), 1923 Luigu.  B4
1977–1997 oli Vidruka osa. Luigu nimi pärineb talunimest, lähtekohaks on linnunimetus luik : luige ~ luigu. Luigu ajalooline külakoht paiknes hilise ajani praegusest tuumikust u 2 km põhjas.MK
EAA.3724.698, L 3a; EAN; EMSK; KNAB; Schmidt 1871; ÜAN

Raigu`Raiku ~ -sseKoeküla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas, mõis, 1560 Reicke, 1564 Raicke, 1732 Raigo.  B3
Küla asemele rajati 1690. a-te paiku mõis. Mõisa maadele 1920. a-tel tekkinud asundus muutus 1940. a-teks külaks. L. Kettunen pakub nime võimalikuks algupäraks kirjeldava isikunime *Raikkoi või *Raikka. 1977 liideti ↑Ilmandu küla (VMr). Vrd Raela, Raigastvere. – FP
EAA.1.2.933:71, L 78p; EO: 299; KNAB; Renner 2006: 116; Schilling 1970: 90

Toodsi2-le›, kohalikus pruugis-lõ›, kirjakeeles varem ka Tootsi Rõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas (Haanja mõis), 1630 Waigo Totz, 1638 Waygo Todz, 1684 Waicku Taus Hans, Waicku Taus Michell, 1688 Waiko Totze Peep, 1758 Thotzi Peep, 1765 Dorf Weiko Tootse, 1798 Tootse.  C2
Toodsi oli 1977–1997 Nogu küla osa. Külale on nime andnud XVII saj alguse peremees *Väiku Toots. 1684 on tema nimest saadud lisanimi vaheldunud kujuga *Väiku Tauts. XVIII saj jäi püsima variant Toots ja külanimest kadus isikunime täiend väiku ’väike’. Veel XVIII saj populaarne eesnimi Toots (võru häälduses Tuuts : Toodsi) põhineb E. Rajandi levinud seisukoha järgi vanasaksa nimel Dietrich, latiniseeritult Theoderich. Mõlemad on andnud põhiliselt di- või thi-algulisi lühivorme. Toodsi nimekuju tekkimisel võis kaasmõju olla mõnel teisel nimel, nt Theodosius (› Toos). Ka arvatava muinasnime *Tõutu mõju on peetud oluliseks, eriti nime populaarsuse tagajana. Vrd Taudsa, Tootsi1. – ES
EAA.308.6.316:73, L 66p; EAA.567.3.252:11, L 9p; EAA.1268.1.401:95, L 91p; Mellin; Rajandi 2011: 161, 165; Rev 1638 I: 171; Roslavlev 1976: lisa 1, 10

Vaigu-leKhkküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Kihelkonna vallas (Tagamõisa mõis), 1692 Waigko Jahni T. Risti Hundo Randast (talunaine), 1731 Waicko Iahn, 1826 Waigo.  B2
Ametlik küla al 1997, varem Rannaküla (1977–1997 Veere) osa. Külanimi tuleneb lisanimest. Küla on alguse saanud Vaigu talust, mille nime aluseks on ainenimetus vaik : vaigu või vaik : vaigu ’rahulik, vaga, vaikiv’. Vrd Vaigu-Rannaküla. – MK
KNAB; SK I: 475

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur