[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kärevere2 ‹-`verre ~ -sse› Äks – küla Tartu maakonnas Tartu vallas, kuni 2017 Laeva vallas, mõis, sks Kerrafer, 1582 Karywer, 1601 (Dorff) Kereüer, 1684 Kerrefer, 1758 Kerrafer.  B1
● Algselt küla, mõis on rajatud XVII saj. On üsna küsitav, kas 1295 mainitud Kirivere on märkinud sama kohta. L. Kettunen on nime seostanud kõige lähemalt sõnaga kära (vrd sm käräjät ’maksukogumine, kohus’), pidades algseks tähenduseks rahvakogunemist või kohut. Võimatu ei ole tema arvates ka lähtumine sõnast kera. V. Pall juhib tähelepanu sellele, et Kärevere tüüpi nimed asuvad jõgede ääres või nende vahetus läheduses. Siinse Kärevere juures on Emajões kärestikuline koht, mistõttu võiks nime algupära pigem otsida sõnast käre (kärestik). 1977 liideti Käreverega Koosa (1805 Kosa Ado), Ojaküla (1945 Oja) ja Piiri (1796 Pieri talu) küla. Vrd Kärevere3. – PP
BHO: 216; EO: 293, 299; LUB: III, 640a; Mellin; PA I: 108; PTK I: 83, 103–104

Laeva [`laeva] ‹`Laeva ~ -sse› Ksi – küla Tartu maakonnas Tartu vallas, kuni 2017 Laeva vallas, mõis, sks Laiwa, 1295 Laynas (küla), 1582 Laiwa, 1601 Laywa, 1627 Laywa weßky, Laywa Külla.  A4
● Laeva mõis tekkis küla ja veski kõrvale XVII saj. V. Pall oletab, et nimi võiks pärineda sõnast laev, vahest on see olnud jõe nimi (*Laevajõgi). Nime III väldet seletab tema arvates ehk lühikese sisseütleva üldistumine. Mõeldav on ka lähtumine mõnest muust vormitüübist, nt *laivas : *laivahan, vrd kobras : kopra. XX saj I poolel oli Laeva küla mitmes osas, neist põhjapoolne oli Laeva küla, tihedam osa Laeva alevik (1939; 1970. a-tel nimetati miskipärast Laeva asunduseks), küla varasemat keskosa lõuna pool nimetati Keskkülaks ja mõisa ümbruses oli a-st 1920 Laeva asundus (u 1939. a-st Valmaotsa). 1977 ühendati need kõik peale Valmaotsa üheks Laeva külaks. Laeva külaga oli millalgi pärast Teist maailmasõda liidetud ka idapoolne Aiu küla (1539 Ayokull, 1582 Aiakula, 1839 Aiokülla), mis sai nime nähtavasti isikunimest. Laeva lääneserva jäänud popsiküla nimetati Mukteniks (viide Vene-Jaapani sõjaga tuntuks saanud Mukdenile) ning kaguserva hajatalusid Karulaaneks (samanimelise talu järgi). – PP
BHO: 287; ERA.14.2.717 (Laeva vallavanema 9. VI 1939 otsuse protokoll nr 6); KNAB; PA I: 118; PTK I: 16, 110, 143; Rücker; Tartumaa 1925: 221

Siniküla [sini‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Ksi – küla Tartu maakonnas Tartu vallas, kuni 2017 Laeva vallas (Laeva mõis), u 1900 Метсануркъ, 1922 Metsnuka, 1930. a-tel Metsanuka.  A4
● Hajatalud Laevast põhjas metsaga piiratud alal said Metsanuka nime millalgi XIX saj II poolel. Siniküla nimi tekkis rahvasuus Laeva metsapunkti ehitatud siniseks värvitud majade järgi 1950. a-te lõpus. 1964 nimetati Metsanuka ka ametlikult Sinikülaks. – PP
KNAB; Laeva koduleht

Valmaotsa [`valma‿otsa] ‹-le› Ksi – küla Tartu maakonnas Tartu vallas, kuni 2017 Laeva vallas (Laeva mõis).  A1
● Endine Laeva asundus, nimetatud Valma talu järgi u 1939, kui oli käsil asunduste ümbernimetamine küladeks. Talu on mainitud 1744 (Auf Walckma Marts land Walgma Hanso Jürri), selle nimi lähtub sõnast valgma ’paadisadam’. Küla piiresse kuulub 1977. a-st ka lõunas Emajõe soodes asuv Sooküla (1938). Vrd Laeva. – PP
ERA.14.2.717 (Laeva vallavanema 9. VI 1939 otsuse protokoll nr 6); KNAB; PTK I: 265–266