[KNR] Eesti kohanimeraamat

Labandõ ‹-le›, kohalikus pruugis ka Labadsõ ~ Labastõ ‹-lõ› Se – küla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), vn Лобаны́, 1866–1867 Лобаны, 1904 Labandõ, Лобаны́, u 1920 Lobanõ, 1928 Labande, 1937 Labatse.  C3
● Küla kuulus XIX saj Selesova (Железово) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. Kohanime seletusena tulevad arvesse kõige enam eesti murrete laba ~ lava ’lava; koonlalaud’, ent ka labane ~ lavane (koekiri), labama ~ labahama ’lobisema’ (Vas, Lut) ja labask ’lobiseja’ (Se). J. Truusmann oletas päritolu vn sõnast лобъ ’laup’. Vene algupära korral vrd ka лобан ’meriärn (Mugil cephalus); hädavares; hunt’ ja isikunimi Лобан ’suurelaubaline (inimene)’. L. Vaba andmeil leidub sarnaseid kohanimesid ka meist lõunas: vrd Лóбаны (Valgevenes), Labone ~ Labonis (järv Lätis) ning leedu Labunai (vanapreisi Labune). Lobanõ (Лобаны) küla on ka Pihkvamaal, Valgevenes ja Udmurtias (udmurdi Лобан). Labandõ küla nimi võib olla seotud Petserimaa lähedal paikneva Lobenka (Лобенка) jõe nimega. Vrd Labassaarõ. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; Hurt 1904: XIX; KN; Markus 1937; SeK: 64–65; Setumaa 1928: 312; Truusmann 1897b: 37; Vaba 2014: 918; Vasilev 1882: 166