[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Laatre1 [`laatre] ‹-sseSanalevik Valga maakonnas Valga vallas, kuni 2017 Tõlliste vallas, mõis, sks Fölk, 1782, 1826 Plaatre ~ Laatre, 1839 Fölcks, Laatre M. (mõis).  B1
Mõis kuulus enne Liivi sõda Kärkna kloostrile ja seda on esmakordselt mainitud 1555 (Völck, vrd 1582 Dwor niegdy mnszki do Falkienau ’endine Kärkna munkade mõis’, 1594 Felcke). Mõis võis siiski olemas olla juba palju varem. 1585 läänistati mõis Conrad Taubele. Temalt läks see kaasavarana Plateri perekonna valdusse ja püsis nende käes 1790. a-ni. 1920. a-test oli Laatre asundus, al 1977 alevik. Laatre nimi on tekkinud eesti keeles perekonnanimest Plater. K. Uustalu arvates on saksakeelne nimi Fölk tulnud mõisale kuulunud küla nimest Vella (XVI saj Welle, Wellakul, 1638 Wello). Sel juhul oleks tuletuskäik järgmine: Wellakul › *WelkFelk. Algselt õ-liseks peetud eestipärasest nimest tegid sakslased suupärasema nimekuju Fölk. Vella ei ole tegelikult mingi kadunud küla, vaid on tänapäeval tuntud Väljakülana (kohalikus häälduses Välläkülä). Nime esisilbis on tegemist ä-ga, mitte õ-ga, samuti pole tuletuskäik päris tavaline, sest eeldab nimes mitut kokkutõmbumist. Seepärast võib see arvamus ka vale olla. Mõisanimi Fölk võib olla varieeritud nimest Falkenau, mis on Kärkna kloostri saksakeelne nimi. Folk ~ Fölkel ~ Volk(e) ~ Völk on ka tavalised saksa perekonnanimed. Vrd Väljaküla6. – ES, MF
Bfl: II, 140; ENE: IV, 325; EVK; Hupel 1774–1782: III, 291; Lexikon der Familiennamen 2008: 226, 629; Ligi 1961: 361; Rev 1638 I: 16; Rücker; Stryk 1877: 151; Uustalu 1968: 744; Uustalu 1972: 25–26

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur