[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

Koloreino [kol´oreino] ‹-le›, kohalikus pruugis Kol´ereinu-lõ›, kirjakeeles varem ka Kolureino Rõuküla Võru maakonnas Võru vallas (Vastse-Kasaritsa mõis), 1627 Kollo Marcus, 1638 Kolly Marcus, sein sohn Rein, 1684 Kollo külla, Rein Mert, 1765 Dorf Koljo Reino, 1839 Kolleri.  A2
XVII saj lõpus oli Vastse-Kasaritsas kaks Kolo (Kollo) küla (jagunenud hajatalu), vahet hakati neil tegema lisatud isanime järgi (↑Kolo2). Tänapäevane häälduskuju kol´e-algulisena võib olla mõjutatud kolmandast sama päritoluga nimest Kolepist. Koloreinoga liideti 1977 Lüüsi (1684 Lysikülla), Oro (Orupealse) ja ↑Sossi küla. Vrd Kolo1, Kolo2. – ES
EAA.308.6.316:33, L 28; EAA.1268.1.401:10, L 6p; EAA.308.2.178; Rev 1624/27 DL: 89; Rev 1638 I: 203; Rücker

Lüüste2 [`lüüste] ‹leRõupaik (küla) Võru maakonnas Võru vallas (Vana-Kasaritsa mõis), 1627 Lusi Jurri, 1638 Lüsy Jürgen, 1684 Lysi, 1765 Dorf Kaujerw-Lüsi.  C2
Liideti 1977 Meegomäe külaga. Lüüste on vanimaid neist talurühmadest (Vähä, Hindo, Roodsi, Raudsepa, Meegomäe), mida veel XVIII saj tunti üheskoos *Kaugjärve külana Kubija järve vana nime *Kaugjärv järgi. 1684 oli kaks Lüüsi talu nelja poolemehega ehk neli majapidamist. Lüüste nimi pärineb talupoja lisanimest Lüüs. Võrumaal küllalt levinud vana lisanimi võib olla tulnud alamsaksa laensõnast paisu jaoks (keskalamsaksa sluse). Teine võimalus on praegu tundmatu laennimi samast suunast. Vrd Lüüsa, Lüüste1. – ES
EAA.308.2.178; EAA.1268.1.401:38, L 34p; Rev 1624/27 DL: 89; Rev 1638 I: 204; Saar 2008: 121

Peebu-leHarküla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Mõniste vallas (Mõniste mõis), 1858 Forstei Pebo, 1907 Pebu (talu), Pebo (metsavahikoht), u 1920 Peebo (küla), 1970 Peebu (küla).  A4
Talu on esmakordselt märgitud 1839. a kaardil, ilmselt metsavahikohana, sest ka hiljem on seal olnud metsavahi maja. Nime aluseks on arvatavasti isikunimi Peep : Peebu. Peebu külaga on 1977 liidetud väikekülad, õieti talurühmad Ala-Kasa, Lambasuu (Lambasoo), Lüüsi, Mõtuskonnu, Mäe-Luustoja (lõunapoolne osa Luustoja külast) ja Sõõru. Mitmed neist, nt Ala-Kasa, Luustoja ja Sõõru, on vanemad kui Peebu talu, teised on tekkinud umbes samal ajal XIX saj keskel. Peebu lääneosas Kuutsi piiril on ↑Tikuti. Vrd Kuutsi. – MF
EAA.1865.1.136:68, L 66p;  EAA.2072.9.625, L 1; Eesti TK 42; KNAB; Rücker

Suurküla2 [`suurküla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis `Suurkülä, kirjakeeles varem ka Joosu-Suurküla Plvküla Põlva maakonnas Põlva vallas, kuni 2017 Laheda vallas (Joosu mõis), u 1900 Сууръ-Кюла.  A3
Varem on sama piirkonda nimetatud *Pikkjärve külaks (1627 Pitker Kuella, 1638 Picker, 1738 Picktjerw, 1805 Pitkjerw). XVIII saj keskel jagati ajalooline küla Joosu ja Tilsi mõisa vahel. *Pikkjärve külanimi kadus, sest Joosule jäänud osa ei ulatunud Pikkjärve äärde välja, aga Tilsile jäänud osa muudeti valdavalt mõisamaaks. Kuna see oli peamine põlistalude piirkond Joosu mõisas, tekkis nimi Joosu-Suurküla, samamoodi nagu Väimelale jäänud Raiste küla nimetati 1930. a-te kaardil Väimela-Suurkülaks. Suurküla idaosa on Lüüsi, 1930. a-tel omaette küla. Suurkülaga on 1977 liidetud ↑Meltssaarõ.ES
EAA.567.3.186:3, L 3p; EAA.567.2.723:2, L 1p; Eesti TK 50; Rev 1624/27 DL: 58; Rev 1638 I: 134; Vene TK 42

Tootsi2-le›, kohalikus pruugis Toodsi-lõRõuküla Võru maakonnas Võru vallas (Vastse-Kasaritsa mõis), 1684 Lysi Todze Thomas, 1765 Dorf Tootse, 1839 Totzi.  A2
Talurühm ja küla on välja kasvanud kõrval asuvast Lüüsi külast (1684 Lysikülla), mis on praegu Koloreino osa. Lisanimi Toots on olnud isanimi, nii oli 1688 Lyßa Totzy Meus üks neljast peremehest. Võimalik, et 1765. a kirjapanek annab edasi nime mitmuslikku kuju *Tootse. Tootsiga on 1977 liidetud Kallastõ (Kallaste) ja Palgi küla. Vrd Mõisamäe, Toodsi2, Tootsi1. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1268.1.401:8, L 4p; Rücker; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/36:482, L 483p

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur