[KNR] Eesti kohanimeraamat

Lõpe1 ‹-le›, kohalikus pruugis Löpe Phl – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Pühalepa vallas (Suuremõisa mõis), 1529 das Leppesche Df im Ksp. Poylepp, 1609 Leppe Peter, Leppe steffen, 1688 Löppeby, Loppe, Leppeby, Löppo, 1798 Löppe.  B2
● 1977–1997 oli Palade osa. Lõpe küla nimi on lähtunud sõnast lõpp : lõpe ’lahesopp, väike laht’, vrd ka lõpp : lõpu. Vrd Lõpe4. – MK
Ariste 1938b: 18; EAN; HK: 139; KNAB

Lõpe2 ‹-le›, kirjakeeles varem ka Lõppe Iis – küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Iisaku vallas (Mäetaguse mõis), 1844 Loppe (talu), u 1900 Леппе (küla).  C2
● Küla asub Iisaku khk läänepiiril. Nimi on saadud talunime vahendusel sõnast lõpp : lõpe ’lõpp, ots’. Vrd Lõpe1. – MK
EVK; KNAB; Schmidt 1844

Lõpe3 ‹-le› Lai – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas (Laiuse mõis), 1599 wieś Lopus, 1601 Loppell.  B1
● Oli 1977–2000 ametlikult Raaduvere osa. V. Pall märgib, et nimi võib tuleneda kas sõnast lõpp : lõpe ’lahesopp, väike laht’ või lõpe : lõpe ’lõpp’ (Kodaveres kirjapandud sõna). Kuivõrd läheduses ühtegi veekogu ei ole, aga küla paikneb omalaadsel kolmest küljest soodega ümbritsetud maaosal, tundub teine seletus usutavam. Ka esimene pole välistatud, sest soo asemel võis varem olla järv. Ü. Tarkiaineni oletusel võiks nimi tähistada ka hiigelsuure Laiuse voore lõppu. Voorel oli XIX saj I poolel kokku kaheksa küla ja Lõpe oli neist kõige põhjapoolsem vastu sood. – PP
PTK I: 130; P XVI: 111

Lõpe4 ‹-le› Mih – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Koonga vallas (Koonga mõis), 1534 Leppeße, 1560 Loeffe, 1797 Löppa.  C4
● Küla asub soode ja rabade vahelisel kõrgendikul. Vrd lõpp : lõpu, lõpe. Vrd Lõpe1. – MK
Mellin; Stackelberg 1926: 213, 245